Seadusandlikud arengud

Elektrituruseadus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2012. aastal  algatatud seadusemuudatuse, mille eesmärk oli taastuvenergia toetusskeemi muutmine. 2014. aasta oktoobris  väljastas Euroopa Komisjon kehtinud,  kehtivale ja muudetavale taastuvenergia toetusskeemile riigiabi loa. 19.09.2016 võttis Riigikogu elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu SE290 menetlusse. Eelnõuga reguleeritakse, et kui olemasolevate tootmisseadmete tootmismahust ei piisa, et riigi taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise või tõhusal koostootmisrežiimil toodetud elektrienergia eesmärki täita, korraldab valitsus majandus- ja taristuministri ettepanekul täiendava tootmismahu saamiseks vähempakkumise. Lisaks sellele eristatakse olemasolevad tootjad, mis saavad 12aastase toetusperioodi lõpuni praegu kehtivate toetusmäärade alusel toetust edasi.  Seadusesse lisati rahvusvaheliste koostöömehhanismide regulatsioon, millega võetakse üle ELi vastav direktiiv. Direktiiv soodustab taastuvatest energiaallikatest toodetud energia kasutamist. Eelnõuga saab tutvuda siit

Kaugkütteseadus

2016. aastal jõudis 8 aastat ette valmistatud Kaugkütteseaduse muudatused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist Riigikokku, kus eelnõu menetlemine algatati 13.06.2016. Kaugkütteseaduse muutmise sihiks oli soojusettevõtjate suunamine stabiilsemate, keskkonnasäästliku- mate ja odavamate hindadega kütuste kasutamisele. Seaduseelnõu eesmärk oli tagada kaugkütte tarbijale võimalikult soodne ja stabiilne soojusenergia hind käsikäes kindla ja võimalikult efektiivselt korraldatud soojusvarustusega. Muuhulgas lisati eelnõusse volitusnorme hinnaregulatsioonis vajalike määruste kehtestamiseks  ja tehti  ka praktikas  vajalikuks osutunud täpsustusi. Eelnõuga saab tutvuda siit

Energiamajanduse Arengukava 2030+

2016. aastal kiideti VV poolt heaks Energiamajanduse arengukava 2030+(ENMAK) eelnõu, käesoleval hetkel on eelnõu arvamuse saamiseks edastatud Riigikokku. Peale Riigikogu poolse arvamuse laekumist langetab VV arengukava osas lõpliku otsuse. Praegune energiamajanduse arengukava kehtib aastani 2020, kuid investeeringud energeetikasse vajavad pikemaajalist planeerimist. Kuigi uus kava paneb paika suuna aastani 2030, annab see sihte kuni 2050. aastani.

Kliimamuutuste põhialused aastani 2050

2015. aastal tehti algust  Kliimapoliitika põhialuste väljatöötamisega aastani 2050 (edaspidi  Kliimapoliitika põhialused). Arengudokumendi koostamise eesmärgiks on kujundada ja riiklikul tasemel kokku leppida  Eesti pikaajaline  kliimapoliitika visioon, poliitikasuunised ja kasvuhoonegaaside vähendamise sihttasemed aastani 2050. Arengudokument sisaldab  pikaajalisi poliitikasuuniseid energeetika, transpordi, tööstuse, põllumajandu- se, metsanduse ja jäätmemajanduse valdkondades liikumaks Eesti pikaajalise  kliimapoliitika visiooni suunas vähendada kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 80%  aastaks 2050 võrreldes 1990. aasta tasemega.

Võrgueeskirja  muutmine

2016. aastal algatas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Võrgueeskirja muutmise seoses EL-i võrgueeskirjade rakendamisprotsessiga. ETEK on esitanud uude võrgueeskirja mitukümmend ettepanekut, mis põhinevad GL Garrad Hassani poolt teostatud mahukal analüüsil. Võrgueeskirja muutmise protsess peaks lõpule jõudma 2018. Aastal.

Energiaühistu seaduseelnõu

2015. aastal avaldas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium energiaühistute seaduseelnõu väljatöötamise kavatuse. Ehkki eelnõu lubati esitada kooskõlastusele samal aastal, seda  käesolevaks hetkeks ei ole veel juhtunud.  Energiaühistutele tegutsemistingimuste loomine  on väga  oluline, käesoleval hetkel  ei võimalda  seadusandlus isegi ener- giaühistute asutamist. 2015. aastal  viis Arengufond läbi Energiaühistu Mentorprogrammi, kus kaardistati ka Eesti energiaühistute potentsiaali ning koostati energiaühistute sotsiaalmajanduslike mõjude  ja õigusmõjude analüüsid.

Merealade planeeringud

2015. aastal valmisid Eesti esimesed merealade planeeringud, mis määravad piirkonnad ja tingimused erinevatele mereka- sutusviisidele, sh ka meretuulikute kasutuselevõtuks. Esimesena koostati merealade planeering Pärnu ja Hiiumaa maakonnas, kus mõlemad planeeringud on maavanemate poolt vastu võetud. Kehtestatud on hetkel vaid Hiiumaa merealade planeering. Riik on teada andnud ka soovist koostada kogu mereala planeering. Esmane mereala planeeringu eskiis peaks avalikkuse ette jõudma hiljemalt järgmise aasta novembris. Päris valmis loodetakse planeering saada 2019. aasta detsembriks.