Seadusandlikud arengud

Elektrituruseadus

2018. aasta juunis võeti Riigikogus viimaks vastu elektrituruseaduse muudatused. Muudatuste kohaselt toimub tulevikus taastuvenergia ostmine turupõhiselt vähempakkumiste teel, samuti käivitub statistikakaubandus. Lisaks leevendatakse muudatustega elektrijaama ja tarbija vahel otseliini rajamise kriteeriumeid, mis loovad paindlikuma võimaluse rajada kuni 6 kilomeetri pikkune otseliin, soodustamaks investeeringuid eelkõige energiamahukatesse tootmistesse ning ühtlasi võimaldada kokkuhoidu võrgutasudelt.

Selleks, et soodustada elektri väiketootmist 100-200 kW nimivõimsusega tootmisseadmetega, leevendati muuhulgas väiketootjatele esitatavaid nõuded. Näiteks puudub neil edaspidi aktsia- või osakapitalinõue, mis võimaldab piiratud võimsusega seadmetega elektrit toota ka näiteks korteriühistutel.

Kaugkütteseadus

2016. aastal jõudis 8 aastat ette valmistatud Kaugkütteseaduse muudatused Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist Riigikokku, kus eelnõu menetlemine algatati 13.06.2016. Kaugkütteseaduse muutmise sihiks oli soojusettevõtjate suunamine stabiilsemate, keskkonnasäästlikumate ja odavamate hindadega kütuste kasutamisele. Seaduseelnõu eesmärk oli tagada kaugkütte tarbijale võimalikult soodne ja stabiilne soojusenergia hind käsikäes kindla ja võimalikult efektiivselt korraldatud soojusvarustusega. Muuhulgas lisati eelnõusse volitusnorme hinnaregulatsioonis vajalike määruste kehtestamiseks  ja tehti  ka praktikas  vajalikuks osutunud täpsustusi.

Energiamajanduse Arengukava 2030+

2017. aastal kiideti Riigikogu poolt heaks Energiamajanduse arengukava 2030+(ENMAK). Kuigi uus kava paneb paika suuna aastani 2030, annab see sihte kuni 2050. aastani. ENMAK on kättesaadav siit.

Kliimapoliitika põhialused aastani 2050

2017. aastal võeti Riigikogus vastu Eesti kliimapoliitika põhialuste dokumendi aastani 2050 (KPP). Arengudokumendi koostamise eesmärgiks oli kujundada ja riiklikul tasemel kokku leppida  Eesti pikaajaline  kliimapoliitika visioon, poliitikasuunised ja kasvuhoonegaaside vähendamise sihttasemed aastani 2050. Arengudokument sisaldab  pikaajalisi poliitikasuuniseid energeetika, transpordi, tööstuse, põllumajandu- se, metsanduse ja jäätmemajanduse valdkondades liikumaks Eesti pikaajalise  kliimapoliitika visiooni suunas vähendada kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 80%  aastaks 2050 võrreldes 1990. aasta tasemega. KPP on kättesaadav siit.

Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030

Euroopa Liidu liikmesriikidele rakendub energialiidu ja kliimameetmete juhtimise määrusest tingitud kohustus esitada riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK). Eesti poolt esitatud REKK põhineb suures osas juba 2017. aastal kinnitatud energiamajanduse arengukaval aastani 2030 (ENMAK) ning kliimapoliitika põhialustel aastani 2050 (KPP) ning sellega püstitatakse siduvad eesmärgid 2030. aastaks, sealhulgas taastuvenergia osakaalu eesmärk. Eesti kava lõppversioon esitati Euroopa Komisjonile 19.12.2019.

Metsanduse arengukava

2018. aastal alustati metsanduse arengukava (MAK) ettepaneku koostamisega aastateks 2021-2030, mis esitati aasta lõpus Vabariigi Valitsusele, mille põhjal algatas Vabariigi Valitsus MAK koostamise. Arengukava välja töötamine jätkus 2019. aasta jooksul arengukava töörühmade aruteludega, arengustsenaariumite välja töötamisega, keskkonnamõju strateegilise hindamisega jpm. Arengukava eelnõud on plaanis Riigikogule esitada 2020. aasta maikuus.

Hoonete energiatõhususe miinimumnõuded

2018. aasta jooksul täiendati hoonete energiatõhususe miinimumnõudeid, mis jõustusid 2019. aasta 1. jaanuaril. Aasta vahetumisest alates vastavad energiatõhususe miinimumnõuded olemasolevate hoonete olulisel rekonstrueerimisel C-energiaklassi tasemele ning uute hoonete püstitamisel vastavad nõuded B-energiaklassi tasemele. Liginullenergiahoone nõuded rakenduvad avaliku sektori jaoks alates 2019. aastast ning üleüldiseks muutub liginullenergiahoone nõue aasta hiljem. Alates nõuete jõustumisest ei toimu lihtsustatud tõendamismeetodiga enam energiatõhususarvu (ETA) tuletuslikku eeldamist, vaid määratakse hoone konkreetne ETA väärtus, mis vastab hoone tehnilistele andmetele. Nõuete täitmisel täidab olulist rolli ka võimekus taastuvenergiat lokaalselt toota, mis peamiselt on tagatud päikeseelektri tootmisega.

Vedelkütuste seadus

Tulenevalt 2017. aastal vastu võetud vedelkütuste seaduse muudatustest peab kütuse tarnija tagama, et tarbimisse antud kütuseliiter sisaldab energiamahu järgi kindlas koguses biokütust. Vastav kohustus on seejuures järk-järgult kasvav: alates 2018. aasta 1. maist pidi biokütuse osakaal olema 3,1%   alates 2019. aasta 1. aprillist on see 6,4% ning alates 2020. aasta 1. jaanuarist 10%.

Võrgueeskiri

2016. aastal algatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium võrgueeskirja muutmise seoses Euroopa Liidu võrgueeskirjade rakendamisprotsessiga. Võrgueeskirja muutmise protsessi on kaasatud mitmeid huvirühmi, sealhulgas ETEK. Võrgueeskirja uuendamise protsess jõudis lõpule 2019. aasta esimeses pooles.

Merealade planeeringud

2015. aastal valmisid Eesti esimesed merealade planeeringud, mis määravad piirkonnad ja tingimused erinevatele merekasutusviisidele, sh ka meretuulikute kasutuselevõtuks. Esimesena koostati merealade planeering Pärnu ja Hiiumaa maakonnas, kus mõlemad planeeringud on maavanemate poolt vastu võetud. Kehtestatud on hetkel vaid Hiiumaa merealade planeering.

2017. aastal algatas Vabariigi Valitsus üleriigilise mereala teemaplaneeringu kogu Eesti mereala planeerimiseks ja planeeringu mõjude hindamise, mida korraldab rahandusministeerium. Mereala planeerimise eesmärk on leppida kokku Eesti mereala kasutus pikas perspektiivis, et edendada meremajandust ning panustada merekeskkonna hea keskkonnaseisundi saavutamisse ja säilitamisse. Mereala planeeringu koostamise käigus hinnatakse kõikide merealal juba täna toimuvate ja tulevikuks kavandatavate tegevuste koosmõju ning hinnatakse nende tegevuste elluviimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid, aga ka majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid. Mereala planeeringu koostamine on ühtlasi eelduseks tuuleenergia tootmise võimaldamiseks Eesti rannikumeres. Planeeringu ja mõjude hindamise eelnõud avalikustati 2019. aastal ning 2020. aasta esimeses kvartalis toimub täiendav avalikustamine pärast planeeringulahenduse koostamist ning mõjude hindamist. Planeering on plaanis kehtestada 2020. aasta sügisel.