Taastuvenergia uudiskiri (detsember 2024)
Kliki, et avada kiri veebiaknas

TAASTUVENERGIA UUDISKIRI (DETSEMBER 2024)

 
Uudiskiri toob sinuni põnevaimad uudised taastuvenergia arengust Eestis ja maailmas ning annab ülevaate Eesti Taastuvenergia Koja tegevusest.

Taastuvenergia areng Eestis ja maailmas

Eesti ettevõte Elcogen pälvis Euroopa Liidu Innovatsioonifondist ligi 25 miljoni euro suuruse toetuse. 2001. aastal Eestis asutatud Elcogen on puhta energiatehnoloogia pakkuja, aidates toota rohelist vesinikku ja taastuvelektrit. Elcogeni peakontor asub Suurbritannias ning tootmisüksused Eestis ja Soomes. Rahastus toetab ettevõtte elektrolüüserite ja tahkeoksiidsete kütuseelementide tootmisvõimsuse skaleerimist ning seeläbi suuremahulist rohelise vesiniku tootmist ja taastuvenergiale üleminekut. Loe lähemalt siin.

Innovatsioonifond on üleeuroopaline fond, mille eesmärk on suurendada uuenduslike ning madala süsinikuheitega tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu. Eestis pakub taotlejatele tuge projektiideede esitamisega taotlusvoorudesse Keskkonnainvesteeringute Keskus. Selle aasta taotluste hulgast valiti välja 85 projekti, millele antakse kokku 4,8 miljardit eurot. Nende projektide elluviimise kaudu on võimalik vähendada kogu Euroopas kasvuhoonegaaside heitkoguseid 476 miljoni tonni CO2 võrra 10 aasta jooksul ehk üle 3 korra rohkem kui kogu Eestis sama aja jooksul kasvuhoonegaaside heidet tekib.

Foto: Adobe Stock.
Taanis ületas biometaani osakaal gaasivõrgus selle aasta septembris 39%, mis on uus rekord. Taani riik on võtnud eesmärgi, et hiljemalt 2050. aastast enam fossiilset maagaasi ei kasutata ning see asendatakse biogaasi või biometaaniga, kusjuures Taani ekspertide sõnul võib see praeguse arengu jätkudes juhtuda juba 2030. aastal. Ka Eestis on sarnase eesmärgi seadmiseks piisavalt biogaasi ja biometaani tootmise potentsiaali.

Sarnaselt Eestile puhastatakse ja väärindatakse Taanis suur osa biogaasist biometaaniks. Kui Eestis kasutatakse pea kogu biometaan ära transpordikütusena, siis Taanis sisestatakse enamik sellest gaasivõrku, et toota sellest elektrit ja soojust või kasutada tööstuses lähteainena. Ka Eestis tuleb ruttu valmistuda biometaanile  täiendava tarbimise võimaluste loomiseks ja biometaani gaasivõrku sisestamise võimaldamiseks, kuna Eesti Biogaasi Assotsiatsiooni prognoosi järgi võib juba 2027. aastal kodumaise biometaani tootmine ületada gaasitarbimist transpordisektoris.

Foto: Adobe Stock.
Saksa energiatootja RWE koos kahe ülikooliga on algatanud pilootprojekti, et katsetada ujuva päikesepargi tõhusust ja kooskõla veekaitsega. Tegu on lahendusega, kus päikesepaneelid kinnitatakse pontoonidele, mis hoiavad neid veekogu pinnal. Ida-Saksamaal asuvale Mortka tehisjärvele, mis tekkis kunagi pruunsöekaevanduse üleujutuse tagajärjel, on projekti raames paigaldatud üle 190 ujuva päikesemooduli. Arendajate ja teadlaste hüpotees on, et jahe järvevesi võib suurendada päikesemoodulite tõhusust ja seega lubada suuremat elektritootlust. Loe lähemalt siin.

Ujuvate päikeseparkide kapitali- ja opereerimiskulud on hetkel kõrgemad võrreldes maapinnale rajatavate parkidega ning neid on seetõttu seni paigaldatud üldjuhul vaid siis, kui tarbijal on vaja päikeseelektrijaama just konkreetsesse asukohta ja muu maa-ala puudub. Eestis ujuvaid päikeseparke veel rajatud ei ole ning Eesti kliimas tuleb nende paigaldamise puhul arvestada võimaliku jäätumisega talvel ning veetaimede kasvuga suvel.
 
Foto: Adobe Stock.
Ajal, mil USA uus president Donald Trump ähvardab riigi kliimapoliitika tagasi pöörata ja suurendada investeeringuid fosiiilkütuste tootmiseks, leidub Euroopas õnneks ka vastupidiseid näiteid. Nimelt soovib Suurbritannia uus valitsus taastada riigi rolli ülemaailmse kliimapoliitika eestvedajana pärast aastaid kestnud paigalseisu konservatiivide valitsuse ajal ning on seega otsustanud suurendada riigi kasvuhoonegaaside heite vähendamise ambitsiooni. Peaminister Keir Starmer teatas Aserbaidžaanis toimunud COP29 kliimatippkohtumisel, et Suurbritannia kavatseb 2035. aastaks vähendada heitkoguseid 81% võrreldes 1990. aasta tasemega. Uus eesmärk põhineb Suurbritannia valitsust nõustava kliimamuutuste komitee esitatud soovitustel ning on seega kooskõlas parima teadusliku teadmisega.

Eesmärk on väga ambitsioonikas, kuid erasektori ja riigi hea koostöö korral täidetav ja kõigile tulu toov. Uue eesmärgi täitmine toetub eelkõige tuuleenergia tootmise mitmekordistamisele nii merel kui ka maismaal, mis peaks fossiilkütustest toodetud elektri juba 2030. aastaks elektriturult suures osas välja suruma. Lisaks teatas Starmer COP29 kohtumisel nii-öelda puhta tööstuse boonuse kehtestamisest, et ergutada avamere tuuleenergia arendajaid investeerima ka oma tarneahela kestlikumaks muutmiseks. Boonuse suurus on 27 miljonit naela iga installeeritud GW tootmisvõimsuse kohta ning sellega premeeritakse neid ettevõtteid, kes investeerivad vähem saastavatesse ja kohalikesse tarnijatesse ehk näiteks kestlikemate tuulikulabade ja kaablite tootmisse või sadamate rajamisse. Meede aitab ühtlasi meelitada uusi erainvesteeringuid ja luua töökohti Inglismaa, Šotimaa ja Walesi ajaloolistes tööstuspiirkondades. Loe lähemalt siin ja siin.
 
Foto: Adobe Stock.

Taastuvenergia Koja tegevus

Kas tead, mida tähendavad lühendid BECCS ja BECCU? Taastuvenergia Koda osales Brüsselis toimunud konverentsil bioenergia tuleviku üle, mis keskendus seekord biogeense ehk biomassi või biogaasi tootmisel või põletamisel tekkiva süsinikdioksiidi püüdmisele ja ladustamisele (BECCS) või kasutamisele (BECCU). Kuna Eestis toodetakse suur osa soojusenergiast biomassist ning ka biogaasi tootmine ja tarbimine kasvab jõudsalt, siis on biogeense süsinikdioksiidi püüdmine ja kasutamine Eestile uus ärivõimalus.

Biomassi kasutavates elektri ja soojuse koostootmisjaamades või biogaasi tootmisjaamades kinnipüütud süsinikdioksiidi on võimalik püsivalt ladustada maa alla ning müüa vabatahtlikul süsinikuturul või kasutada uuesti väga erinevate toodete tootmiseks alates gaseeritud jookidest kuni taastuvkütusteni. Erinevalt näiteks põlevkivielektrijaamadest pärinevast fossiilsest süsinikdioksiidist, mis on turul väärtusetu, on biogennee süsinikdioksiid seega väärtuslik taastuvenergia tootmise ja kasutamise kõrvalsaadus, mida saab omakorda väärindada uuteks toodeteks.

Nii teadlased kui ka Euroopa Komisjon on nentinud, et atmosfäärist süsinikdioksiidi eemaldamine on kliimaneutraalsuse saavutamiseks hädavajalik ning just biogeense süsinikdioksiidi püüdmine on kõige kulutõhusam lahendus. Seetõttu kujuneb selliste tehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine ilmselt uue Euroopa Komisjoni kliimapoliitika üheks prioriteediks.

Taastuvenergia Koda ja Bioforce OÜ tutvustasid Keskkonnaameti ja Kllimaministeeriumi ametnikele Eesti uusimat biometaani tootmisjaama Ebaveres. Kokku on Eestis nüüd kuus taolist põllumajanduslikku biometaani tootmisjaama ja vähemalt sama palju on arendamisel üle Eesti. Lisaks nendele on kuus tööstusettevõtete juures asuvat biogaasi või biometaani tootmisjaama, neli reoveemuda baasil biogaasi tootjat ja neli prügilagaasi tootjat.

Biogaasi ja biometaani toodetakse kõigis nendes jaamades erinevatest jäätmetest nagu reoveesete, loomne sõnnik ja läga, biojäätmed ja toiduainetööstuse jäägid. Lisaks biometaanile valmistatakse kõrvalsaadusena kääritusjäägist ehk digestaadist orgaanilist põlluväetist. Juba lähitulevikus on võimalik ka tekkiv süsinikdioksiid kinni püüda ja uuesti väärindada. Tegu on suurepärase näitega ringmajandusest, kus jäätmeid peaaegu ei teki.

Toodetav biometaan on kodumaine taastuvkütus, mida tarbitakse hetkel peamiselt transpordisektoris, kuid mida saab tulevikus kasutada ka muudes sektorites, mida on jätkuvalt keeruline elektrifitseerida. Erinevalt fossiilsest maagaasist ei suurendada biometaani tootmine ja tarbimine kasvuhoonegaaside heidet, vaid aitab seda hoopis oluliselt vähendada. Biometaan on seega Eesti võimalus nii kliimaneutraalsuse kui ka ringmajanduse elluviimiseks.

Taastuvenergia Koda aitas vastata Keskkonnaportaali küsimusele, kas energia salvestamise tehnoloogiad on juba piisavalt turuküpsed ja taskukohased, et aidata defitsiidi korral nõudlust rahuldada ja hinnahüppeid tasandada. Selgitasime, et pumphüdro on neist praegu küpseim tehnoloogia ja moodustab maailmas seni paigaldatud salvestusvõimsustest koguni 96 protsenti. Akutehnoloogia seevastu areneb tohutu kiirusega.

Sageli rõhutatakse, et taastuvenergiale üleminek eeldab märkimisväärset elektrienergia salvestamist, aga võimaluse korral tuleks eelistada energia salvestamist soojusena, mis on oluliselt kulutõhusam lahendus. Soojussalvestuse puhul toodetakse kütusest, näiteks biomassist või elektrienergiast kuuma vett, mida hoiustatakse maapealses või maa-aluses mahutis ning suunatakse vastavalt vajadusele soojusena kaugküttevõrku.

Pikaajaliselt on võimalik energiat salvestada vesiniku, metanooli, ammoniaagi või sünteetilise kütusena. Eestis on hetkel käivitamisel vähemalt viis taastuvenergiast vesiniku tootmise projekti ning ettevõtjatel on huvi ka metanooli tootmise vastu. Vesiniku baasil on võimalik toota kõiki alternatiivkütuseid, mis on vajalikud fossiilkütuste asendamiseks ka tööstuses ja transpordis.

Ka kodumaised biokütused nagu puitbiomass ja biogaas on salvestatud energia, mida on võimalik kasutada igal ajahetkel vastavalt vajadusele. Kui meil on soov toota ja tarbida üksnes taastuvelektrit ja tagada samal ajal energiasõltumatus, siis on vaja salvesteid, erinevaid elektrijaamu ja välisühendusi kokku mahus, mis tagaks Eesti talvise varu vähemalt nädalaks ja soovitavalt kaheks. Tarbimise juhtimisel on samuti kasvav roll, sest paljudel juhtudel saaks tarbimist paremini ajastada. Loe lähemalt siin.

Foto: Adobe Stock.

Taastuvenergia Koja tegevus

Taastuvenergia Koda soovib kõigile rahulikke pühi ja energilist uut aastat!
Taastuvenergia Koja eesmärk on seista järk-järgulise ülemineku eest taastuvenergiaallikate kasutamisele Eestis. Koda esindab taastuvenergia ehk päikese-, hüdro-, tuule-, bio-, maasoojuse- ja laineenergia ning süsinikuneutraalsete kütuste tootmise või kasutamisega tegelevate tööstus- ja kaubandusettevõtete, assotsiatsioonide, teadusasutuste ning taastuvenergiast huvitatud eraisikute huve ja õigusi. Loe, mida Taastuvenergia Koda oma liikmetele pakub, ja astu liikmeks siin.
Our mailing address is:
koda@taastuvenergeetika.ee

Want to change how you receive these emails?
You can update your preferences or unsubscribe from this list.
Facebook
LinkedIn
X
Website