TAASTUVENERGIA UUDISKIRI (MÄRTS 2025)
Uudiskiri toob sinuni põnevaimad uudised taastuvenergia arengust Eestis ja maailmas ning annab ülevaate Eesti Taastuvenergia Koja tegevusest.
|
|
Taastuvenergia areng Eestis ja maailmas
|
|
Veebruaris avaldati kahe arvamusküsitluse tulemused, mis maalisid mõnevõrra vastuolulise pildi. Ülemaailmse taastuvenergiasektori iga-aastasest küsitlusuuringust selgus, et 94% arendajatest on sektori tuleviku osas optimistlikud ja enesekindlad. Järgmise viie aasta jooksul suurima kasvupotentsiaaliga tehnoloogiateks peetakse akusalvestust ja päikeseenergiat. Nimelt on kõige levinumate ehk liitiumioonakude keskmine hind maailmaturul viimase aastaga langenud 20% ning viimase kümne aastaga enam kui 6 korda. Peamiste väljakutsetena nähakse enamikes riikides elektrivõrgu ebapiisavat läbilaskevõimet ning liiga keerulist loamenetlust.
Teisest küsitlusest selgus aga, et vaid 16% energiaettevõtete juhtidest usub, et maailm suudab saavutada kliimaneutraalsuse eesmärgi 2050. aastaks. Eelnenud aastal uskus seda veel 45% juhtidest. Enesekindlus vahe-eesmärkide saavutamise osas on veelgi väiksem: vaid 5% juhtidest maailmas usub, et nende riik täidab 2030. aasta kliimaeesmärgid. Euroopa riikides küsitletud juhid olid muu maailmaga võrreldes siiski veidi positiivsemad. Loe lähemalt siit ja siit.
Eelmist aastat iseloomustaski see, et kui ülemaailmsed investeeringud turuküpsetesse tehnoloogiatesse nagu tuule- ja päikeseelektrijaamad, elektrisalvestus, elektrisõidukid ja elektrivõrgud kasvasid 15% võrra, siis investeeringud kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalikesse arenevatesse tehnoloogiatesse nagu vesinikutehnoloogia, süsinikdioksiidi püüdmine ja sünteetilised kütused vähenesid 23%. Praegune investeeringute tase on vaid 37% vajaminevast, et olla kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärgiga viia 2050. aastaks maailma kasvuhoonegaaside heitkogus netonulli. Ebastabiilne majanduslik ja geopoliitiline olukord maailmas ei soodusta riskantsemate ja pikaajalisemate investeeringute tegemist ning uute tehnoloogiate ja tööstusharude turule toomisega kaasnevate riskide maandamiseks peavad Euroopa Liit ja liikmesriigid seega rohkem kaasa aitama.
Foto: Pexels.
|
|
Kuigi mõned vesinikutehnoloogia arendajad on projektid pausile pannud, siis leidub ka neid, keda saadab edu. Näiteks avas Soome ettevõte P2X Solutions äsja tootmise riigi esimeses tööstuslikus rohelise vesiniku tootmisjaamas Harjavaltas. Lisaks Harjavaltale on ettevõttel arendusprojektid ka Joensuus ja Oulus, mille lõplikud investeerimisotsused tehakse eeldatavasti sellel aastal. Joensuu projekti, mis on Harjavalta omast kaks korda suurem, toetas Soome riiklik agentuur Business Finland just 60 miljoni euro suuruse investeeringuga. Tegu on tööstussümbioosiga, kus hakatakse tootma rohevesinikust ja koostootmisjaamas kogutud biogeensest süsinikdioksiidist metanooli ning metanooli tootmise käigus tekkivat heitsoojust hakatakse omakorda edastama soojusena Joensuu kaugküttevõrku.
Kokku arendatakse ja ehitatakse Soomes hetkel juba üle 45 vesinikuprojekti. Soomlastel on eesmärk toota 2030. aastaks vähemalt 10% Euroopa Liidu rohevesinikust, kuid nad pole ainsad. Ka Rootsi ettevõte Liquid Wind kavatseb teha järgmise kahe aasta jooksul lõpliku investeerimisotsuse kuue arendusprojekti kohta. Ettevõte säi äsja keskkonnaloa suuremahulise metanooli tootmisüksuse jaoks Rootsis Umeås. Projekt sarnaneb Soome Joensuu omale ning peaks valmima 2027. aastal. Ettevõttel on projektid veel Rootsis Sundsvallis, Örnsköldsvikis ja Östersundis ning Soomes Haapavesis ja Naantalis. Eestis on hetkel arendamisel viis rohevesiniku tootmise pilootprojekti Tallinnas, Paldiskis ja Narvas ning esimene neist avatakse sellel aastal. Loe lähemalt siit, siit ja siit.
Foto: P2X Solutions.
|
|
Taastuvenergia kasutamise osas transpordikütusena ei ole Euroopas vastast rootslastele, kes tarbivad 34% ulatuses taastuvenergiat ning teevad silmad ette isegi elektriautousku norrakatele. Rootsile järgnevad Soome 21 ning Holland ja Austria 13 protsendiga. Kriitikud ütlevad aga, et rootslased toetuvad liialt palju imporditud vedelatele biokütustele. Elektrisõidukite osakaal nii Rootsis kui ka kogu Euroopas siiski kasvab jõudsalt ning eriti märgatav on elektriliste linnaliinibusside müügi kasv.
Pea 50% Euroopa Liidus müüdud uutest linnaliinibussidest olid 2024. aastal elektrilised ning ekspertide ennustuste järgi võivad need müüginumbrid jõuda 100 protsendini juba 2027. aastaks ehk kaheksa aastat varem, kui Euroopa Liidu heitestandardid nõuavad. Hollandis, Soomes ja Islandil on see number juba praegu 100%. Eesti oli veel hiljuti Euroopa riikide seas viimasel kohal, kuna siin ei olnud mitte ühtki elektribussi. Tallinn sai riigi esimesed elektribussid 2024. aasta aprillis ja kokku olid 84% kohalike omavalitsuste poolt eelmisel aastal hangitud uutest linnaliinibussidest elektrilised. Loe lähemalt siit ja siit.
Foto: Pexels.
|
|
Taastuvenergia Koja tegevus
|
|
Taastuvenergia Koda juhtis tähelepanu, et opositsioonipoliitikud on asunud järsku tuuleparkide arendamise vastu, aga ei paku asemele mitte midagi. Näiteks saatis hiljuti Riigikogu Isamaa fraktsioon valitsuskoalitsioonile ettepaneku tühistada energiamajanduse korralduse seaduses 2030. aastaks seatud 100% taastuvenergia eesmärk elektritootmises ning naasta varem seaduses kirjas olnud 40% eesmärgi juurde. Kuivõrd 40% eesmärk on Eestis juba täidetud ja Isamaa ei esita ühtki sisulist alternatiivi taastuvenergiale, siis oleks tegu stagnatsiooni seadustamisega energiamajanduses. Seda olukorras, kus Eesti sõltuvus elektri impordist on 38% ning mitte midagi tehes kasvab sõltuvus tulevikus veelgi.
100% taastuvelektri eesmärk seadustati riiklikul tasemel just Isamaa, Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatide koalitsiooni poolt 2022. aastal. Ka Isamaa 2023. aasta Riigikogu valimiste programmis oli jätkuvalt kirjas, et Eesti elektrivarustus viiakse hiljemalt 2030. aastaks täielikult üle kodumaisele elektrile ning meretuuleparkide arendamisega kujundatakse Eestist lausa energiat eksportiv riik. Taastuvenergia Koda tervitab huviga sisulist arutelu Eesti energiapoliitiliste valikute üle, kuid ei pea eetiliseks populistlike protestiettepanekute esitamist, millega nõutakse iseenda poolt varem tehtud otsuste tagasipööramist ning selle asemele ei pakuta midagi. Loe lähemalt siit.
Foto: Utilitas.
|
|
Euroopa Komisjon avaldas 26. veebruaril puhta tööstuse leppe. Taastuvenergia Koda kommenteeris, mida võib uus lepe tähendada Eestile. Eestile olulise esimese sammuna kavatsetakse leppega lihtsustada pikaajaliste elektriostulepingute sõlmimist ning luua selleks vastav pilootprogramm. Eesti probleem on, et meie turg on väike ja meil on vähe suuri tarbijaid, kellega lepinguid sõlmida, samuti on üle hinnapiirkonna kokkuleppele jõuda keeruline. Elektriostulepingute sõlmimise lihtsustamine võimaldaks omakorda vähendada vajadust riiklike garantiide järele.
Puhta tööstuse leppe näol on siiski tegemist tulevikku vaatava leppega, mis mõjutab eelkõige arenevaid tehnoloogiaid nagu vesinik, süsiniku püüdmine ja sünteetilised kütused. Euroopa Komisjon avab nimelt sel sügisel Euroopa vesinikupanga uue, kuni 1 miljardi euro suuruse eelarvega taotlusvooru. Lisaks sellele kavatseb komisjon käivitada sama suure pilootoksjoni tööstusprotsesside süsinikdioksiidiheite vähendamiseks erinevates sektorites ning edu korral laiendada seda kuni 100 miljardi euro suuruseks tööstuse dekarboniseerimise pangaks. Loe lähemalt siit ja siit.
Foto: Freepik.
|
|
Taastuvenergia Koja eesmärk on seista järk-järgulise ülemineku eest taastuvenergiaallikate kasutamisele Eestis. Koda esindab taastuvenergia ehk päikese-, hüdro-, tuule-, bio-, maasoojuse- ja laineenergia ning süsinikuneutraalsete kütuste tootmise või kasutamisega tegelevate tööstus- ja kaubandusettevõtete, assotsiatsioonide ja teadusasutuste huve ja õigusi. Loe, mida Taastuvenergia Koda oma liikmetele pakub, ja astu liikmeks siin.
|
|
|
|
|
