TAASTUVENERGIA UUDISKIRI (VEEBRUAR 2025)

Uudiskiri toob sinuni põnevaimad uudised taastuvenergia arengust Eestis ja maailmas ning annab ülevaate Eesti Taastuvenergia Koja tegevusest.

Taastuvenergia kauplemisplatvormi Pexapark andmetel sõlmiti 2024. aastal Euroopa turul 316 pikaajalist elektrienergia ostulepingut ehk PPA-d, mis on 14% rohkem kui aasta varem. Kõige aktiivsem oli turg Hispaanias, kus sõlmiti 47 tehingut kokku 4,7 GW tootmisvõimsuse peale. Hispaaniale järgnes Saksamaa, kus registreeriti 48 tehingut kogumahuga 2 GW. Edukaimad müüjad olid Hispaania taastuvenergiatootjad Iberdrola ja BRUC. Suurim taastuvenergia ostja oli Amazon, kellele järgnesid Google ja Microsoft. Enamik hankijatest olid just suurettevõtted, kusjuures turuga liitus eelmisel aastal 157 täiesti uut ettevõtet. Loe lähemalt siit.

PPA-d on parim lahendus turupõhiseks taastuvenergia tootmiseks ning seega parim alternatiiv riigipoolsetele garantiidele. Eri taastuvenergia tootmise allikaid ja energiasalvestust kombineerivad PPA-d annavad nii energiatootjatele kui ka -tarbijatele vajaliku kindluse jätkata taastuvenergiale üleminekuga. Uuel Euroopa Komisjonil on PPA-de standardiseerimise kaudu võimalik turgu veelgi läbipaistvamaks teha ja lepingute sõlmimist kiiremaks ja lihtsamaks muuta.
 

Tuuleparkide arendamine ja vastav arutelu on Eestis üle pika aja hoo sisse saanud. Taastuvenergia Koda selgitas arvamusloos, miks ja kellele on taastuvenergiat vaja. Eesti inimeste ja ettevõtete aastane elektritarbimine on kokku 8,2 TWh, kuid samal ajal suudame ise Eestis elektrit toota vaid 4,9 TWh jagu. See tähendab, et toodame vaid 60% Eestis vajaminevast elektrist ning ülejäänud 40% peame importima naaberriikidest.

On räägitud, et Eesti elektri varustuskindluse tagaks põlevkivielektrijaamade töös hoidmine kuni kavandatava tuumaelektrijaama valmimiseni, kuid see plaan ei ole kahjuks teostatav. Põlevkivist elektri tootmise maht Eestis on vaid 2,3 TWh aastas, mis jääb juba praegu alla taastuvenergia tootmisele ega ole kaugeltki piisav Eesti tarbimisvajaduse täitmiseks. Ka tuumaenergia ei aita kuidagi meie praegust elektripuudujääki täita, kuna seda pole võimalik kasutusele võtta enne 10 või 15 aastat. Isegi kui 300 kuni 600 MW võimsusega tuumaelektrijaam Eestisse rajada, siis sellest ei piisa meie nõudluse täitmiseks ning ikkagi oleks täiendavalt vaja ka tuule- ja päikeseparke.

Arendajate poolt hetkel planeeritavate tuuleparkide koguvõimsus on 6300 MW ning see võib tõesti tunduda palju. Siin on tähtis rõhutada, et Eesti elektritarbimise rahuldamiseks on vaja juurde umbes 2300 MW tootmisvõimsust, mis tähendab üht 20 tuulikuga tuuleparki igas maakonnas ehk ligi kahe kolmandiku võrra vähem kui hetkel planeeritakse. Algatatud planeeringute eesmärk ongi välja selgitada, kas ja kuhu on võimalik tuuleparke üldse rajada ning otsustada tuulikute suuruse ja arvu üle. Loe lähemalt siit.

Foto: Utilitas.

---

Riik on hiljuti avaldanud nii uue energiamajanduse arengukava eelnõu kui ka elektriülekandevõrgu arengukava eelnõu. Taastuvenergia Koja hinnangul on tegu ambitsioonikate, kuid mõistlike taastuvenergiale ülemineku plaanidega, mida jagavad paljud Euroopa riigid Suurbritanniast Leeduni. Taastuvenergia areng on ülemaailmne trend ning arvukalt tuule- ja päikeseparke rajatakse isegi Trumpi poolt hääletanud USA osariikides.

Taastuvelektri tootmise kasv mõjutab oluliselt ka elektri hinda: nimelt Euroopa Liidu keskmine elektri hind päev-ette turul langes 2023. aastaga võrreldes 16%. Ka Eestis oli tänu suuremale taastuvenergia tootmisele elektri hind eelmisel aastal madalam kui 2023. aastal ning hüppeliselt on kasvanud tundide arv, mil elekter tuleb lausa tasuta kätte.

Eestis on rohkem kui piisavalt potentsiaali, et kodumaise tuule-, päikese- ja bioenergia tootmisega rahuldada siseriikliku elektri ja soojuse tarbimine. Kasutagem olemasolevaid võimalusi ning ärgem jäägem lootma vana saastava majanduse jätkumise või hüpoteetiliste tulevikutehnoloogiate peale. Loe lähemalt siit.

Foto: Utilitas.

---

Taastuvenergia Koda osales Euroopa Komisjoni Eesti esinduse poolt korraldatud Euroopa Liidu konkurentsivõime ja tööstuspoliitika ümarlauas. Koda rõhutas, et on vaja selgemaid eesmärke ja reegleid selle osas, millist rolli mängivad energiatõhusus, elektrifitseerimine ning vesiniku ja selle derivaatide tootmine ja kasutamine Euroopa Liidu tööstuses ja tööstuspoliitikas ning kuidas seda soodustada. Kaaluda võiks eri sektoritele, sh tööstusele eraldi taastuvenergia ja energiatõhususe eesmärkide seadmist aastaks 2040. Jätkuvalt tuleb kiirendada kõrge lisandväärtusega investeeringute tegemiseks vajalikke planeeringuid ja loamenetlusi. Eelkõige puudutab see taastuvenergiajaamu ja vastavaid võrguarendusi, sest need on kõige kriitilisemad eeltingimused uue töötleva tööstuse tekkimiseks.

Paljud liikmesriigid pingutavad hetkel selle nimel, et teha tööstustarbijatele elektrit kättesaadavamaks erinevate subsiidiumide ja maksuvabastuste kaudu. Komisjon võiks selliste lühiajaliste toetuste andmist rangemalt reguleerida ja piirata, kuna see vähendab ettevõtete motivatsiooni teha pikaajaliselt kasulikke ja vajalikke investeeringuid energiatõhususse, elektrifitseerimisse ja taastuvkütuste kasutuselevõttu, ning moonutab Euroopa Liidu ühisturgu.

Foto: Freepik.