TAASTUVENERGIA UUDISKIRI (MAI 2025)
Uudiskiri toob sinuni põnevaimad uudised taastuvenergia arengust Eestis ja maailmas ning annab ülevaate Eesti Taastuvenergia Koja tegevusest.
|
|
Taastuvenergia areng Eestis ja maailmas
|
|
Austria valitsus kavatseb kehtestada uutele päikeseelektrijaamadele ja elektrisalvestitele nö Made in Europe boonuse ehk 20% suuruse lisarahastuse juhul, kui need kasutavad Euroopas toodetud komponente. Meetme eesmärk on tugevdada Euroopa tööstust, võidelda ebaausa globaalse konkurentsi ehk eelkõige Hiina mõju vastu ning seekaudu suurendada energiajulgeolekut. Samal ajal vähendab Austria valitsus taastuvenergiaprojektide rahastamist seaduslikult ettenähtud miinimumtasemeni, et tagada riigieelarve jätkusuutlikkus. Loe lähemalt siit.
Puhaste tehnoloogiate tootmine Euroopa Liidus on ka uue Euroopa Komisjoni prioriteet ning selle jaoks on komisjon algatanud riigiabi raamistiku muutmise. Komisjoni muudatusettepanek võimaldaks liikmesriikidel toetada näiteks akude, päikesepaneelide, tuuleturbiinide, soojuspumbade ja elektrolüüserite ning nende tootmiseks vajalike põhikomponentide ja kriitiliste toorainete tootmist Euroopas senisest suuremas mahus. Liikmesriigid saaksid anda abi sellises mahus, mis vastaks nende projektide jaoks kolmandates riikides pakutava toetuse tasemele.
Foto: Pexels.
|
|
Taani kliimapoliitika on edulugu süngete kliimauudiste maailmas, sest viimase hinnangu järgi täidab Taani riik oma 2025. aasta kliimaeesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 50% võrreldes 1990. aasta tasemega ning ka 2030. aasta eesmärk vähendada heitkoguseid 70% võrra on saavutatav, kui kliimapoliitika rakendamist jätkatakse plaanipäraselt. Eesmärgid saavutatakse peamiselt tuule- ja päikeseenergia ulatusliku kasutuselevõtu, transpordi- ja tööstussektori elektrifitseerimise ning CO₂ kinnipüüdmise toel. Taani 2030. aasta kliimaeesmärk on seejuures üks maailma ambitsioonikamaid ning kaugelt suurem kui Euroopa Liidu üldeesmärk 55%. Sellest hoolimata ei ole eesmärgi täitmine riigi majanduse konkurentsivõimet vähendanud, vaid vastupidi. Loe lähemalt siit.
Eesti kasvuhoonegaaside heitkogused on võrreldes 1990. aastaga vähenenud 63% ning seda peamiselt energiasektoris toimunud muutuste tõttu. Sarnaselt Taanile peaksime rohkem tähelepanu pöörama sellele, et heitkoguste vähendamine toimuks kodumaise taastuvenergia tootmise ja tarbimise, mitte elektri impordi ja energiasõltuvuse suurenemise kaudu. Lisaks on Eestiski oluline tegeleda transpordi- ja tööstussektori elektrifitseerimisega, kuna nendes sektorites ei ole seni märkimisväärset heitkoguste vähenemist toimunud. Eesti siseriiklike sektoripõhiste kliimaeesmärkide seadmiseks koostatakse hetkel kliimakindla majanduse seaduse eelnõu, mille uus versioon avaldatakse lähiajal.
Foto: Pexels.
|
|
Taastuvenergia Koja tegevus
|
|
Taastuvenergia Koda selgitas, et Hispaanias ja Portugalis toimunud ulatusliku elektrikatkestuse esinemine Eestis on äärmiselt ebatõenäoline ega ole seotud taastuvenergia tootmise ja tarbimisega. Riskide miinimumini viimiseks on siiski oluline tugevdada elektrivõrku, rajada uusi välisühendusi, elektrijaamu ja -salvesteid ning parandada nende kaitset välise rünnaku eest.
Täiesti tähelepanuta on meedias jäänud fakt, et veebruaris avatud Baltimaade sagedusreservide turul pakuvad teenust kõik elektrivõimsused, seal hulgas tuule- ja päikeseelektrijaamad ning salvestid. Seega ei vasta tõele väide, et need jaamad häirivad võrgu stabiilsust ega panusta sageduse hoidmisse. Tuule- ja päikesevaese ilma korral peavad riigid loomulikult tagama, et turul on olemas ka piisavas koguses kiiresti käivituvaid muid elektrijaamu või salvesteid. Eesti riik on kuulutanud välja hanke, mis aitab lisaks olemasolevatele jaamadele lähiaastatel turule tuua 500 MW mahus uusi sagedust tagavaid elektrijaamu või salvesteid ning mis peaks sagedusreservide turu hetkel kõrge hinna alla tooma. Loe lähemalt siit ja siit.
Foto: Freepik.
|
|
Taastuvenergia Koda kommenteeris valitsuse otsust teha ettepanek Euroopa Liidus uue ja veel rakendamata CO2 ühikutega kauplemise süsteemi ETS 2 tühistamiseks või selle rakendamise edasi lükkamiseks. Oluline on teada, et ETS 2 ei tähenda ettevõtetele ja ühiskonnale ainult täiendavat aruandluskoormust ja kulu, vaid aitab vähendada õhusaastet, loob turul õiglasema konkurentsipositsiooni puhastele kodumaistele kütustele, meelitab siia uusi pikaajalise äriplaaniga tööstusettevõtteid ja toob ühiskonnale tulu uuteks investeeringuteks.
ETS 2 rakendamise korral oleks fossiilkütuste põletamine soojusmajanduses, hoonetes, maanteetranspordis ja tööstuses maksustatud võrdselt ja õiglaselt. Kui ETS 2 ära jääb või edasi lükatakse, tuleb riigil praegune põhjendamatu ebavõrdne kohtlemine teisiti lahendada. ETS 2-ga kaasneva kliimameetmete sotsiaalfondi ärajäämine jätab aga haavatavad leibkonnad süveneva vaesuse nõiaringi. Loe lähemalt siit.
Foto: Freepik.
|
|
Taastuvenergia Koda, Tuuleenergia Assotsiatsioon, Planeerijate Ühing ja Keskkonnamõju Hindajate Ühing saatsid ühispöördumise vastutavatele ministeeriumitele, peaministri nõukojale ja Riigikogule maismaatuuleparkide planeeringute osas. Soovime pöördumisega juhtida tähelepanu, et samamoodi edasi minnes on võimatu täita energiamajanduse korralduse seaduses seatud eesmärki, mille järgi aastaks 2030 peab taastuvenergia moodustama riigisisesest elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest 100 protsenti.
Samas on taastuvenergia eesmärgi täitmine odavaim ja kättesaadavaim viis Eestis saavutada soodsam elektri hind, vähendada energiasõltuvust, luua uusi töökohti, vältida ohtlikku õhusaastet ja kliima soojenemist. Riigil on võimalusi planeerimisseaduse ja -menetluse senisest jõulisemaks lihtsustamiseks ja kiirendamiseks ilma, et halveneks elanikkonna kaasamise ja keskkonnamõju hindamise kvaliteet. Nende võimaluste kasutamine on hädavajalik, kui riik soovib praktikas kiirendada taastuvenergia kasutuselevõttu, et täita riigi enda poolt seatud taastuvenergia eesmärke ning säilitada stabiilne ettevõtluskeskkond. Loe lähemalt siit.
Foto: Freepik. |
|
Taastuvenergia Koda ning Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühing kutsuvad traditsioonilisele kaugkütte kevadseminarile 15. ja 16. mail Hilton Tallinn Park hotelli konverentsikeskuses, kus vaatame tagasi möödunud hooajale ning keskendume varustuskindlusele täna ja tulevikus. Energiaallikate mitmekesisus, uudsed tehnoloogiad, energiaturgude integreerumine ning dünaamilised juhtimismudelid on juba täna Eesti energiasektoris toimetavate ettevõtete igapäevatöö osa. On ilmselge, et selline arengutrend kiireneb veelgi ja esitab täiustatud nõudmised meie ettevõtetele ja inseneridele.
Tugevalt tuleb panustada piisava hulga tootmisvõimsuste olemasolule ning kohalike taastuvatele energiaallikate kasutamise laiendamisele. Süvenev elektrifitseerumine kutsub esile muutused ka soojusmajanduses ning kaugküttes. Tähtsustub planeerimistegevus, energiasüsteemide omavaheline sidumine ja oskus erinevaid riske ette näha. Just neil olulistel teemadel arutleme meie kevadisel linnaenergia tippsündmusel. Loe lähemalt siit.
|
|
Taastuvenergia Koja eesmärk on seista järk-järgulise ülemineku eest taastuvenergiaallikate kasutamisele Eestis. Koda esindab taastuvenergia ehk päikese-, hüdro-, tuule-, bio-, maasoojuse- ja laineenergia ning süsinikuneutraalsete kütuste tootmise või kasutamisega tegelevate tööstus- ja kaubandusettevõtete, assotsiatsioonide, teadusasutuste ning taastuvenergiast huvitatud eraisikute huve ja õigusi. Loe, mida Taastuvenergia Koda oma liikmetele pakub, ja astu liikmeks siin.
|
|
|
|
|
