Liitu taastuvenergia uudiskirja saajatega siin!

Taastuvenergia uudiskiri (juuli 2025)

Kliki, et avada kiri veebiaknas

TAASTUVENERGIA UUDISKIRI (JUULI 2025)

Uudiskiri toob sinuni põnevaimad uudised taastuvenergia arengust Eestis ja maailmas ning annab ülevaate Eesti Taastuvenergia Koja tegevusest.

Taastuvenergia areng Eestis ja maailmas

Taastuvenergia suunanäitaja Saksamaa on juba teinud palju mõjusaid samme tuuleparkide planeerimise kiirendamiseks ning vaatamata valitsuse vahetusele kavatseb teha veel. Nimelt soovib Saksamaa uus konservatiivne valitsus oluliselt lühendada tuuleparkide loastamist ka väljaspool juba kehtestatud eelisarendusalasid. Seaduseelnõu järgi võiks heakskiitmismenetlus olenevalt arendusprojektist kesta üks kuu kuni kaks aastat. Eelnõu eesmärk on Saksamaa siseriiklikku õigusesse üle võtta Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivi viimased muudatused. Loe lähemalt siit.

Eestis menetluses oleva eelnõu järgi hakkaks kiirendatud loamenetlus kehtima aladel, mis on läbinud kohaliku omavalitsuse tasandil planeerimise ja keskkonnamõjude hindamise. Kuna planeeringud on aga paljudes omavalitsustes takerdunud ega jõua kehtestamiseni, muudab see ka loamenetluse kiirendamise sisuliselt kasutuks.

Foto: Freepik.

Erinevalt Eestist minnakse lähiriikides meretuuleenergia kasutuselevõtuga jõudsalt edasi. Näiteks taasavati Leedus juuni algul uus vähempakkumine riigi teise, 700 MW võimsusega meretuulepargi rajamiseks. Uuendatud vähempakkumise tingimused sätestavad, et võitnud pakkuja tehinguhinda ja arendustasu indekseeritakse kaheksa aasta jooksul igal aastal inflatsiooni ja Leedu elektrihinna muutuse alusel. Tarbijad ei panusta rahaliselt enne, kui tuulepark hakkab elektrit tootma, mis peaks toimuma 2033. aastal.

Poolas kavatsetakse riigi esimene avameretuuleparkide vähempakkumine korraldada selle aasta detsembris. Hinnagarantiiga soovitakse turule tuua juurde lausa kuni 4 GW tuuleenergia tootmise võimsust. Uute vähempakkumiste rahastamine toimub sarnaselt Eestile põhivõrguettevõtja poolt kogutud taastuvenergia tasudest. Loe lähemalt siit ja siit.

Foto: Freepik.

Taastuvenergia Koja tegevus

Taastuvenergia Koda selgitas, et valitsuse uus idee loobuda eesmärgist katta 2030. aastaks taastuvenergiaga 100% elektritarbimisest vähendab ettevõtjate motivatsiooni Eestisse investeerida. Lisaks taastuvenergiaprojektidele ei tehta Eestisse siis ka muid suuri tööstusinvesteeringuid, sest nende eeldus on puhta ja mõistliku hinnaga elektri kättesaadavus. Riigil ja omavalitsustel jäävad siis aga saamata täiendav maksuraha ning inimestel uued töökohad.

Samuti jääb Eesti endiselt sõltuma elektri impordist ja meie elektri hinda jäävad kontrollima naaberriigid. Piisavate kodumaiste tootmisvõimsuste puudumise korral läheb raskemaks ka varustuskindluse tagamine, kuna on näha, et välisühendustele lootmine on praeguses geopoliitilises olukorras riskantne.

Eesti energiamajanduses oodatakse pidevalt müütilist valget laeva, olgu selleks uus põlevkivielektrijaam või tuumaelektrijaam. Ilmselt kaotame seetõttu jälle mõned või halvemal juhul kümned aastad ja kui oleme näinud, et alternatiivid ei tööta, siis hakkame uuesti otsast peale arutama, kuidas rohkem taastuvenergiat kasutusele võtta. Loe lähemalt siit.

Foto: EnBW.

Taastuvenergia Koda panustas riigi biogaasi teekaardi koostamisse. Biogaasi ja biometaani tootmine Eestis kasvab jõudsalt ning vajalik on luua eeldused selle tarbimise suurendamiseks. Selleks on palju võimalusi: näiteks on praegu juba biometaani tarbivate linnaliinibusside kõrval üha suurenev nõudlus raskeveokite segmendis ja laevakütusena. Transpordisektoris on biometaani tarbimine juba praegu konkurentsivõimeline fossiilkütustega.

Keskpikas perspektiivis on tõenäoline asendada ka tööstussektoris kodumaise biogaasiga imporditava fossiilse gaasi kasutus. Selle ja muude kasutusotstarvete võimaldamiseks on vajalik võimalikult kiiresti luua täiendavad biogaasi sisestamispunktid gaasiülekandevõrku. Eleringi sagedusreservide hanke tulemusena rajatavates uutes gaasielektrijaamades avaneb ka biogaasist elektri tootmise võimalus.

Pikas perspektiivis võiks riigi eesmärk olla, et kogu riigis tarbitav gaas on biogaas või muu taastuvgaas, et suurendada energiasõltumatust, vältida fossiilse maagaasi importi Venemaalt või muudest ebasõbralikest riikidest ja hoida gaasi hinda stabiilsena. Sarnase eesmärgi aastaks 2030 on võtnud näiteks Taani riik ning seal on biogaasi osakaal gaasivõrgus juba ligi 40%.

Taastuvenergia Koja eesmärk on seista järk-järgulise ülemineku eest taastuvenergiaallikate kasutamisele Eestis. Koda esindab taastuvenergia ehk päikese-, hüdro-, tuule-, bio-, maasoojuse- ja laineenergia ning süsinikuneutraalsete kütuste tootmise või kasutamisega tegelevate tööstus- ja kaubandusettevõtete, assotsiatsioonide, teadusasutuste ning taastuvenergiast huvitatud eraisikute huve ja õigusi. Loe, mida Taastuvenergia Koda oma liikmetele pakub, ja astu liikmeks siin.

Our mailing address is:
koda@taastuvenergeetika.ee

Want to change how you receive these emails?
You can update your preferences or unsubscribe from this list.