TAASTUVENERGIA UUDISKIRI (JAANUAR 2025)
Uudiskiri toob sinuni põnevaimad uudised taastuvenergia arengust Eestis ja maailmas ning annab ülevaate Eesti Taastuvenergia Koja tegevusest.
|
|
Taastuvenergia areng Eestis ja maailmas
|
|
Taastuvenergia moodustas 2024. aastal 48% Euroopa Liidu elektritootmisest, tuumaenergia 24% ja fossiilkütused rekordiliselt madala 28%. Seejuures oli Euroopa suurriikides nagu Saksamaal ja Suurbritannias taastuvelektri osakaal Euroopa keskmisest veel kõrgem. Saksamaal toodeti eelmisel aastal 60% ja Suurbritannias 50% elektrist taastuvatest allikatest. Mõlemas riigis oli suurimaks panustajaks tuuleenergia.
Lõppenud aasta oli seega Euroopa Liidu jaoks kõigi aegade puhtaima elektritootmise aasta. Taastuvelektri tootmise kasv mõjutas ka elektri hinda: nimelt Euroopa Liidu keskmine elektri hind päev-ette turul langes 2023. aastaga võrreldes 16% ehk 82 euroni MWh kohta. Aasta viimases kvartalis esines siiski hinnakõikumisi gaasihinna tõusu ja suure talvise nõudluse tõttu. Seega on vaja lisaks rajada suuremat paindlikkust pakkuvaid salvestuslahendusi ja kiiresti käivituvaid juhitavaid võimsusi. Loe lähemalt siit ja siit.
Foto: Freepik.
|
|
Kui Eestis avalikustas Kliimaministeerium detsembris uue energiamajanduse arengukava aastani 2035 eelnõu ning Elering sai valmis seda toetava elektriülekandevõrgu arengukava aastani 2034 eelnõu, tuli ka Suurbritannia valitsus välja puhta energia tegevuskavaga, kusjuures kahe riigi arengukavad on väga sarnased. Suurbritannia eesmärk on saavutada puhtal energial põhinev elektrivõrk aastaks 2030 ning selle elluviimiseks on vaja kolmekordistada avameretuulest ja päikeseenergiast ning kahekordistada maismaatuulest toodetud elektrienergia kogust. Selleks kavatsetakse näiteks kiirendada taastuvenergiaprojektide planeerimist ja loastamist, suurendada taastuvenergia oksjonite mahtu ja leevendada oksjonitel osalemise tingimusi ning muuta elektrivõrgu arendust, eelistades liitumise võimaldamist kõige olulisematele energiaprojekidele. Näiteks loetakse üle 100 MW võimsusega maismaatuuleparke riikliku tähtsusega taristuprojektideks, mis teeb nende rajamise lihtsamaks.
Suurbritannia süsteemihaldur on hinnanud, et kava elluviimine suurendab energiajulgeolekut ning toob kaasa madalamad elektrikulud ja väiksemad arved. Kava on leidnud toetust nii turuosalistelt kui ka keskkonnakaitsjatelt kes on tervitanud seda kui olulist maamärki riigi energiasektori arengus. Loe lähemalt siit ja siit.
Foto: Freepik.
|
|
Euroopa Liidu kliimavolinik Wopke Hoekstra kinnitas, et tema prioriteet on tagada, et liidu kliimaambitsioonid käiksid käsikäes tööstuse elavdamisega, kuid ta ei toeta olemasolevate kliimaeesmärkide ja nendega seotud õigusaktide muutmist või nõrgendamist. Hoekstra sõnul on paljude ettevõtete peamine huvi püsiv ja prognoositav õigusruum. Rasketööstusel on väga pikad investeerimistsüklid ja neid ei aita seega poliitikud, kes pidevalt oma meelt muudavad. Tööstuse toetamiseks avaldab Euroopa Liit veebruari lõpus puhta tööstuse strateegia ettepaneku.
Liidu uue energiavoliniku Dan Jørgenseni prioriteet on aga koostada plaan selleks, et lõpetada energia import Venemaalt Euroopa Liitu hiljemalt aastaks 2027. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on samal ajal palunud uuel energiavolinikul aidata langetada energiahindu. Energiasõltuvuse lõpetamine ja kohaliku taastuvenergia tootmise suurendamine toetavad selle eesmärgi saavutamist. Loe lähemalt siit, siit ja siit.
Foto: Euroopa Komisjon.
|
|
Riia sadamast soovitakse kujundada kaasaegne taastuvenergiakeskus. Nimelt investeerib Läti valitsus 64,5 miljonit eurot sadamataristu arendusse, et luua Riia sadamasse tööstusala, kus ettevõtjad saavad tulevikus arendada mere- ja maismaatuuletehnoloogiate ja nende komponentide tootmisrajatisi. Seal hulgas on plaanis investeerida elektrivõrgu läbilaskevõime suurendamisse, juurdepääsuteede ja raudteeülesõidu rajamisse sadamaalale, suurenenud kandevõimega süvaveekaide rajamisse, uue logistikataristu rajamisse ja kalda tugevdamisse. 2029. aasta lõpuks on plaanis leida 30 hektari suurusele tööstusalale vähemalt kaks rentnikku ja kaasata 40 miljoni euro suurune täiendav erainvesteering.
Lisaks sellele rajatakse erainvestorite poolt sadamasse 120 miljoni eurot maksev taastuvkütuste tootmisüksus. Tehas on suuteline töötlema aastas ligikaudu 236 000 tonni looduslikke tooraineid, et toota 93 000 tonni hüdrogeenitud taimeõli (HVO) ja 87 000 tonni säästvat lennukikütust (SAF). HVO on taastuvtoorainest, jäätmetest või jääkidest toodetud diislikütus, mis sobib kasutamiseks kõikides diiselmootoriga sõidukites fossiilkütuse asemel. Kavandatav tehas on esimene omataoline Baltimaades ja tooteid hakatakse eksportima just Eesti, Läti ja Leedu turgudele. Projekt võib valmis saada kõigest 20 kuuga, kuna kõik vajalikud seadmed ja tehnika on juba olemas. Loe lähemalt siit ja siit.
Foto: Rīgas Brīvosta.
|
|
Taastuvenergia Koja tegevus
|
|
|
Taastuvenergia Koda saatis tagasiside energiamajanduse arengukava aastani 2035 eelnõule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele. Koda toetab eelnõus ette nähtud tuule- ja päikeseelektri tootmise ning elektrisalvestuse hüppelist kasvu, et alates 2030. aastast toota 100% Eesti aastasest sisemaisest elektritarbimise kogusest taastuvelektrist ning alates 2040. aastast muuta elektri ja soojuse tootmine CO2-neutraalseks.
Gaasivarustuse puhul soovitasime lisada arengukavasse konkreetsemad biogaasi ja biometaani tootmise prognoosid ja eesmärgid. Meie hinnangul on biometaani tootmise potentsiaal Eestis 3 kuni 4 TWh/a, kui arvestada toormena põllumajanduse ja tööstusliku tootmise jääke, muid jäätmeid nagu reoveesete ja biojäätmed, prügilagaasi ning poollooduslike maade hooldamisest või kasutuseta põllumaalt pärit rohtset biomassi. Seega on ainuüksi biometaaniga võimalik asendada kogu maagaasi tarbimine Eestis.
Arengukava keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes torkas silma, et tuumaenergia stsenaariumi ohtlike jäätmete tekkele on antud vähima negatiivse mõju hinnang. Juhtisime tähelepanu, et tuumajäätmed on ohtlikud ja suure keskkonnamõju ja -riskiga vaatamata sellele, et neid tekib vähe. Samuti tuleks arvestada, et tuumajäätmete lõppladestamise lahendusi ei ole olemas.
Energiamajanduse arengukava elluviimise keskkonnamõju tuleks võrrelda eelkõige tänase olukorraga, mitte väherealistlike tulevikualternatiividega, kuna arengukava eesmärk on parandada praeguse elektritootmise keskkonnamõju. Seega tegime ettepaneku detailsemalt välja tuua võrdlus tänase olukorraga, seal hulgas põlevkivi kasutamise kogu keskkonnamõjuga maastikule, mullale ja pinnasele, põhja- ja pinnaveele ning elusloodusele.
|
|
Portaal kliimamuutused.ee küsis Taastuvenergia Kojalt, millised on taastuvenergiale ülemineku edusammud ja järeleaitamist vajavad kohad ning kuidas neid lahendada. Kojal on hea meel tõdeda, et viimastel aastatel on tekkinud vajalik poliitiline tahe taastuvenergia toetamiseks ning taastuvenergiale üleminek on muutunud prioriteediks nii Eestis kui ka Euroopa Liidus. 2022. aastal alanud täiemahuline sõda Ukrainas ja sellest tingitud energiakriis on näidanud, kui riskantne ja kallis on sõltuvus Venemaa-taolistest ebademokraatlikest riikidest imporditud fossiilkütustest selle asemel, et varustada iseend taastuvenergiaga. Õnneks on Eestis rohkem kui piisavalt potentsiaali selleks, et kodumaise taastuvenergia tootmisega rahuldada kogu siseriikliku elektri ja soojuse tarbimise vajadus.
Taastuvenergia tootmise hüppelist arengut takistavad siiski endiselt pikad planeerimis- ja loamenetlused, mis viivitavad nii tuuleparkide kui ka biogaasi- ja biometaanijaamade rajamist. Eesti taastuvenergia eesmärgid seab riik, kuid ellu viivad peamiselt kohalikud omavalitsused. Kui kohalik omavalitsus ei ole mingil põhjusel huvitatud planeerimis- või loamenetluses otsuste tegemisest, näiteks ees ootavate kohalike omavalitsuste valimiste tõttu järgmisel sügisel, siis otsuseid ei tehta. Loe Taastuvenergia Koja soovitusi olukorra parandamiseks siit.
Foto: Freepik.
|
|
Taastuvenergia Koda osales külalisena IDA Raadio saates Loomade Hääl: keskkonnaeri. Saates tulid arutelu alla kliimakindla majanduse seaduse eelnõu, taastuvenergia areng ja selle mõju elusloodusele. Kuula saadet järele siit.
Koda selgitas, et kuigi igal tehnoloogial on keskkonnamõju, siis taastuvenergia tootmine mõjutab loodust vähem kui teised energiatehnoloogiad. Kõikidele taastuvenergiat puudutavatele arengukavadele ja planeeringutele tehakse keskkonnamõju strateegiline hindamine ning enamikele tuuleparkidele lisaks detailne keskkonnamõju hindamine. Ühtegi tuuleparki ei rajata seega ilma keskkonnamõju uuringuteta ega Keskkonnaameti kooskõlastuseta.
Keskkonnamõju hindamise käigus uuritakse tuulepargi potentsiaalset mõju linnustikule, nahkhiirtele, ulukitele, kahepaiksetele, taimestikule ja rohevõrgustikule ning modelleeritakse müra, varjutust ja muud visuaalset mõju. Kui ilmneb soovimatu mõju, tuleb rakendada leevendusmeetmeid või peatada tegevus. Välistatud on tuuleparkide rajamine looduskaitsealadele, kaitsealuste liikide püsielupaikadesse ja vääriselupaikadesse ning elu- ja ühiskondlikele hoonetele lähemale kui 1 km.
Foto: IDA Raadio. |
|
Taastuvenergia Koja eesmärk on seista järk-järgulise ülemineku eest taastuvenergiaallikate kasutamisele Eestis. Koda esindab taastuvenergia ehk päikese-, hüdro-, tuule-, bio-, maasoojuse- ja laineenergia ning süsinikuneutraalsete kütuste tootmise või kasutamisega tegelevate tööstus- ja kaubandusettevõtete, assotsiatsioonide, teadusasutuste ning taastuvenergiast huvitatud eraisikute huve ja õigusi. Loe, mida Taastuvenergia Koda oma liikmetele pakub, ja astu liikmeks siin.
|
|
|
|
|
