Taastuvenergiast

Energiamajanduse arengukava aastani 2035

Uus energiamajanduse arengukava (ENMAK) aastani 2035 kinnitati 2026. aasta alguses. ENMAK seab Eesti energiamajanduses eesmärgiks tagada energiajulgeolek, kasvatada riigi konkurentsivõimet ning aidata kaasa puhta energiaga majandusele üleminekul. Arengukava ambitsioon on katta vähemalt 80% Eesti aastasest elektritarbimisest puhta energiaga ning saavutada kõigi tarbijagruppide jaoks madalam elektri aasta keskmine lõpphind kui teistes Läänemere äärsetes riikides.

Kliimapoliitika põhialused aastani 2050

Kliimapoliitika põhialused kiideti heaks 2017. aastal ning uuendati 2023. aastal. Uuendamisega seati Eesti pikaajaliseks sihiks saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Kliimapoliitika põhialused on visioonidokument, milles seatud põhimõtted ja poliitikasuunad lõimitakse edaspidi valdkondlikesse arengukavadesse.

Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030

2019 aastal Euroopa Komisjonile esitatud teatise riikliku energia- ja kliimakava (REKK 2030) eesmärk on anda Eesti inimestele, ettevõtetele ning ka teistele liikmesriikidele võimalikult täpselt informatsiooni sellest, milliste meetmetega kavatseb Eesti riik saavutada Euroopa Liidus kokku lepitud energia- ning kliimapoliitikat puudutavad eesmärgid. Kava ajakohastatud versiooni esitas Eesti Euroopa Komisjonile 2025. aastal.

Metsanduse arengukava aastani 2030

Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamine algatati 2018. aastal, kuid see ei ole veel valminud. Arengukavas käsitletakse muu hulgas puidupõhise biomassi kasutamist energeetikas. Metsareformi jõustumise järel asendatakse metsanduse arengukava metsapoliitika põhialustega aastani 2050 ning uut arengukava enam ei koostata.

Üleriigiline planeering aastani 2030

Üleriigilise planeeringu järgi tuleb vältida inimtegevuse soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine. Planeering soovitab taastuvelektrijaamade rajamiseks kasutada alasid, mis on juba põllumajanduse, tööstuse või energiatootmise tõttu kasutuses olnud ning kus on olemas hea elektri- ja teedetaristu.

Üleriigiline planeering aastani 2050

Vabariigi Valitsus algatas 2023. aastal uue üleriigilise planeeringu aastani 2050 koostamise, kuna kehtiv planeering aastani 2030 on juba suuresti ellu viidud. Lisaks ei käsitleta senises planeeringus mitmeid hetkel aktuaalseid vajadusi nagu energiajulgeolek ja kliimamõjudega kohanemine. Uus planeering hõlmab muu hulgas energia- ja gaasitaristu arengut ja selle seoseid inimasustuse arenguga. Üleriigilise planeeringu koostamisel toetutakse ka kehtivale Eesti mereala planeeringule.

Mereala planeering

Mereala ruumiline planeerimine võimaldab määrata, kus ja millistel tingimustel on merealal erinevate inimtegevuste elluviimine kõige otstarbekam. Planeering määrab muu hulgas tuuleenergia arendamiseks sobivad alad, mille kogupindala koos innovatsiooniala ja reservalaga on 1783 km2, ning alade kasutuselevõtu suunised ja tingimused.

Liivi lahe elektriühenduste eriplaneering

Vabariigi Valitsus algatas 2022. aastal Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduste riigi eriplaneeringu koostamise. Planeeringu eesmärk on kavandada Liivi lahe meretuulepargi elektriühendused, mille kaudu tuuakse merel tuulest toodetud elekter maismaale põhivõrku, kust see jõuab omakorda tarbijateni. Liivi lahte arendatakse meretuuleparki, mis koosneb 50 kuni 70 tuulikust koguvõimusega kuni 1000 MW.

Põhjamaade-Balti vesinikutaristu Eestis

Vabariigi Valitsus algatas 2026. aastal Eesti elektri ja gaasi põhivõrgu operaatori Elering taotlusel Põhjamaade-Balti vesinikutaristu Eesti maismaa osa riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise. Planeeringu eesmärk on kavandada Põhjamaade-Balti vesinikukoridor ja selle toimimiseks vajalik taristu, mis aitab luua tehnilised ja majanduslikud eeldused Eesti riigisisese vesinikutaristu arendamiseks ning parandada regiooni varustuskindlust. Vesiniku põhivõrgu rajamine annab võimaluse likviidse vesinikuturu tekkeks Eestis ning võimaldab siseriiklikku võrku opereerida ja balansseerida soodsamalt. Baasvõrgu külge on võimalik ühendada haruühendusi vesiniku tootmis- või tarbimispotentsiaaliga piirkondadesse.

Kohalike omavalitsuste üld- ja eriplaneeringud

Olulise ruumilise mõjuga objekti, näiteks tuulepargi rajamine nähakse üldjuhul ette üldplaneeringus, mille alusel koostatakse omakorda detailplaneering või väljastatakse projekteerimistingimused.Juhul, kui tuulepargi ehitus ei ole kavandatud üldplaneeringuga, tuleb läbi viia kohaliku omavalitsuse eriplaneering.

Energiamajanduse korralduse seadus

Energiamajanduse korralduse seaduses sätestatakse taastuvenergia edendamise põhimõtted ning energiatõhususe parandamise nõuded ja kohustatud osapooled nii avalikus kui ka erasektoris. Aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest, kusjuures elektrienergia summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100 protsenti ja soojuse summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63 protsenti.

Elektrituruseadus

Elektrituruseadus reguleerib elektrienergia tootmist, salvestamist, edastamist, müüki, eksporti, importi ja transiiti ning elektrisüsteemi majanduslikku ja tehnilist juhtimist. Seadus näeb ette elektrituru toimimise põhimõtted, lähtudes vajadusest tagada tõhus, mõistliku hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav elektrivarustus.

Võrgueeskiri

Võrgueeskirjaga kehtestatakse elektrisüsteemi varustuskindlusest tulenevad tehnilised nõuded tootmisseadmetele ning lihtsustatud tingimused alla 15 kW võimsusega taastuvat energiaallikat tootmiseks kasutavate tootmisseadmete ühendamiseks võrguga.

Kaugkütteseadus

Kaugkütteseadus reguleerib soojuse tootmise, jaotamise ja müügiga seonduvaid tegevusi kaugküttevõrgus ning võrguga liitumist, et tagada tõhus, mõistliku hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus.

Ehitusseadustik

Ehitusseadustikku kohaldatakse ehitisele, selle kavandamisele ning ehitamisele, kasutamisele ja korrashoiule, et soodustada jätkusuutlikku arengut ning tagada ohutus, ehitatud keskkonna eesmärgipärane toimivus ja kasutatavus. Ehitusseadustik kehtib ka territoriaalmeres.

Hoonete energiatõhususe miinimumnõuded

Määrusega kehtestatakse miinimumnõuded hoonete, seal hulgas elamute ja mitteelamute energiatõhususele.

Planeerimisseadus

Planeerimisseadus sätestab ruumilise planeerimise põhimõtted ning nõuded planeerimismenetlusele ja planeeringu elluviimisele, et luua eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks. Planeerimisel tuleb võimaluse korral eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi ning soodustada taastuvenergia kasutamist.

Vedelkütuste seadus

Vedelkütuste seadus sätestab maksude laekumise ja enamkasutatavate mootorikütuste kvaliteedi tagamise eesmärgil vedelkütuse käitlemise alused ja korra, kütusemahutite registreerimise kohustuse, transpordis kasutatava biokütuse tarbimisse lubamise nõuded, riikliku järelevalve korralduse ning vastutuse seaduse rikkumise eest.

Atmosfääriõhu kaitse seadus

Atmosfääriõhu kaitse seadus sätestab meetmed välisõhu kvaliteedi säilitamiseks ja parandamiseks, osoonikihi kaitsmise nõuded, meetmed kliimamuutuste leevendamiseks ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks, riikliku järelevalve korralduse ning vastutuse seaduse rikkumise eest.

Taastuvenergia vähempakkumised 

Selleks, et soodustada ja kaasa aidata taastuvenergia laialdasemale tootmisele ja tarbimisele, on riik reguleerinud taastuvenergia tasu ja toetuste maksmist. Taastuvenergiatoetust makstakse Eestis alates 2018. aastast vähempakkumiste kaudu. Vähempakkumiste eesmärk on leida ja toetada soodsaima hinnaga taastuvast energiaallikast elektrienergia tootjaid ning pakkumiste maht ja väljakuulutamine on seotud riigi taastuvenergia eesmärkide täitmisega.  Taastuvenergia toetuse maksmise tingimusi reguleeritakse elektrituruseadusega ja toetust maksab välja põhivõrguettevõtja Elering. Seni on läbi viidud kuus vähempakkumist, millest esimesed keskendusid pigem päikeseenergiale ja viimased tuuleenergiale. Loe lähemalt taastuvenergia vähempakkumiste kohta. 

Taastuvenergia tasu

Taastuvenergia tasuga rahastatakse taastuvast energiaallikast või tõhusa koostootmise režiimil toodetud ning võrku antud elektrienergia toetuste maksmist. Taastuvenergia tasu maksavad elektrienergia lõpptarbijad Eestis vastavalt nende tarbitud võrguteenuse mahule ning otseliini kaudu tarbitud elektrienergia kogusele. Vastavalt elektrituruseadusele on taastuvenergia tasu arvutaja põhivõrguettevõtja Elering, kes avaldab igal aastal 1. detsembril järgmise kalendriaasta taastuvenergia tasu suuruse oma koduleheküljel.  Loe lähemalt taastuvenergia tasu kohta.

Muud toetused

Vastavalt vajadusele on jagatud toetusi ka biometaani tootmisüksuse ehitamiseks, taastuvenergia salvestusseadmete ehitamiseks, kaugküttevõrgus taastuvatest allikatest soojuse tootmiseks ning soojustorustike rekonstrueerimiseks, hoonete energiatõhusaks rekonstrueerimiseks ja taastuvelektri tootmisseadmete paigaldamiseks, taastuvelektri tootmisseadmete elektrivõrguga liitumiseks, taastuvenergiast rohevesiniku tootmiseks ja tarbimiseks, elektrisõidukite soetamiseks ning kohalike omavalitsuste energia-ja kliimakavade koostamiseks. Loe lähemalt Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse veebilehelt ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse veebilehelt.