Ülevaade taastuvenergiast

Taastuvenergia on energiaressurss, mida kasutatakse järjepidevalt (päikese-, tuule, maasoojuse- või lainete energia) või mis taastub erinevate ökosüsteemide ringluse käigus (biomassi energia – puit (hake, pelletid, halud, energiavõsa, põhk jms) ilma, et selle kogus inimtegevuse mõjul kahaneks määral, mis ohustab kohalikke ökosüsteeme.

Taastumine eeldab, et mainitud ressursse kasutatakse jätkusuutlikult ehk ressursse ei tarbita rohkemal määral kui neid juurde tekib.

Taastuvenergiat on võimalik kasutada elektrienergia tootmiseks, soojusenergia tootmiseks (kuum vesi ja ruumide kütmine), mootorikütustest ja off-grid piirkondade energiateenusteks.

Kui paar sajandit tagasi tarbis kogu inimkond energiat eelkõige taastuvatest allikatest, siis alates tööstusrevolutsioonist algas fossiilsete kütuste võidukäik.

 

Taastuvenergia elektri- ja soojusenergias ning transpordis

Taastuvenergiat saab väga efektiivselt kasutada nii elektritootmiseks, soojusenergia tootmiseks kui ka transpordis.

Taastuvenergiapõhiseks elektrienergia tootmiseks kasutatakse:

  • Tuuleenergiat – maismaa või avamere tuulegeneraatoreid ja -parke;
  • Hüdroenergiat – hüdroelektrijaamu;
  • Päikeseenergiat – päikesepaneele (PV) ja konsentreeritud päikeseenergiat (CSP);
  • Geotermaalenergiat –  geo-, hüdrotermilist energiatootmist ja täiustatud maasoojuse süsteeme;
  • Biomassi – hakkepuitu, graanuleid, biogaasi;
  • Mereenergiat.

Taastuvenergiapõhiseks soojusenergia tootmiseks kasuatatakse:

  • Päikeseenergiat;
  • Geotermaalenergiat;
  • Biomassi energiat – biomassi ja –gaasi.

Transpordis saab efektiivselt kasutada nii bioetanooli, biodiislit kui ka biogaasi.