TAASTUVENERGIA UUDISKIRI (JAANUAR 2026)
Uudiskiri toob sinuni põnevaimad uudised taastuvenergia arengust Eestis ja maailmas ning annab ülevaate Eesti Taastuvenergia Koja tegevusest.
|
|
Taastuvenergia areng Eestis ja maailmas
|
|
Euroopa tuuleenergia esindusorganisatsioon WindEurope ja konsultatsiooniettevõte Hitachi viisid läbi analüüsi, et selgitada välja, milline on kõige odavam lahendus Euroopa energiavajaduse rahuldamiseks tulevikus. Uuringust selgus, et kõige odavam on taastuvenergiale üleminek ning seda ka elektrisüsteemi kogukulu arvestuses ehk siis, kui lisada elektritootmisesse tehtavatele investeeringutele ka täiendavad kulud võrkude arendamiseks, energia salvestamiseks ja reservvõimsuse tagamiseks.
Uuringus kaardistati viis stsenaariumi, millest neli viivad ettenähtud tähtajaks kliimaneutraalsuseni ja üks mitte. Nii tuumaenergiale kui ka ulatuslikule CO₂ kinnipüüdmisele toetuvad stsenaariumid on sadade miljardite eurode võrra kulukamad kui taastuvenergiale üleminek. Kliimaeesmärkide mittetäitmine läheb Euroopale maksma aga lausa 1,6 triljonit eurot rohkem, mis on 9% Euroopa Liidu SKPst. Selle peamiseks põhjuseks on kõrged kütusekulud ja CO₂ hind.
Taastuvenergiale ülemineku korral väheneb kütuste tarbimine ja suureneb elektritarbimine. Elektrifitseerimine nõuab küll suuri investeeringuid, eriti rasketööstuses, kuid ka neid investeeringuid arvesse võttes on taastuvenergial põhinev stsenaarium ikkagi kõige odavam.
Taastuvenergia võimaldab tagada elektrisüsteemi stabiilsuse ning energiajulgeoleku, kuna prognoosi järgi ületab tootmine märgatavalt tarbimist. Kõigist stsenaariumidest on taastuvenergiale ülemineku korral kõige väiksem sõltuvus energiaimpordist. Loe lähemalt siit.
Foto: Utilitas.
|
|
Akutehnoloogia hind jätkab odavnemist ning soodustab akude kasutuselevõtu plahvatuslikku kasvu, seda iseäranis päikeseelektrijaamade juures. Akud omakorda muudavad päikesepargid juhitavateks hübriidparkideks, mis on võimelised elektrit võrku andma ööpäev ringi ja konkurentsivõimelise hinnaga.
Et tootmisportfelli veelgi mitmekesistada ja paremini juhitavamaks muuta, tuleks päikese ja akude hübridlahendust võimaluse korral täiendada ka tuuleenergiaga. Kuigi tehnoloogia areng võimaldab selliseid hübriidsüsteeme, määravad riiklik taastuvenergiapoliitika ja turustiimulid lõpuks ära, kui palju neist projektidest ellu viiakse. Riigid peavad hübriidparkide investeeringute ellukutsumiseks seadma selgeid eesmärke ja tagama stabiilse regulatiivse keskkonna. Loe lähemalt siit.
Foto: Utilitas. |
|
Taastuvenergia Koja tegevus
|
|
Taastuvenergia Koja kutsel külastas Eestit kodanikuühenduse CEE Bankwatch meeskond, kes tutvus Tartu kaugküttevõrgu ning Gren Tartu tootmisüksustega. Nende külaskäigust valmis video, mis tutvustab uuenduslikke ja keskkonnasäästlikke lahendusi Tartu kaugküttesüsteemis ning toob neid heaks eeskujuks teistele linnadele maailmas. Vaata videot siit.
Gren on Tartus välja arendanud valdavalt taastuvenergial põhineva kaugküttesüsteemi, kus kombineeritakse erinevaid uuenduslikke tehnoloogiaid nagu kaugjahutus, soojussalvestus ja heitsoojuse kasutamine. Bankwatchi hinnangul ongi kaasaegne kaugkütte- ja jahutussüsteem nagu hästi toimiv koor, mis toetub erinevatele elementide koostoimele, just nagu koor vajab erinevaid hääli, et luua tõeline harmoonia.
Bankwatch on suurim keskkonnaühenduste võrgustik Kesk- ja Ida-Euroopas. Nad jälgivad, et avaliku sektori raha kasutataks selleks, et suunata Euroopat energiatõhusama, taskukohasema ja puhtama tuleviku poole.
Foto: CEE Bankwatch.
|
|
|
Taastuvenergiale ülemineku peamine “pudelikael” Eestis on aeglane planeerimismenetlus. Viimase viie aasta jooksul on kehtestatud vaid kaks ehitusõigust andvat tuulepargi planeeringut ning mõlemad on kohtus vaidlustatud, mis tõenäoliselt tähendab, et lähiaastatel neid rajama hakata ei saa.
Taastuvenergia Koda kutsus kokku eksperdid ja huvigrupid, et leida lahendusi planeeringute kiirendamiseks. Osalejad nõustusid, et kuna riigi ülesanne on tagada elektrivarustuskindlus ja selleks on uusi elektritootmisvõimsusi hädasti vaja, tuleks riigil kohalikke omavalitsusi planeeringute kehtestamiseks täiendavalt motiveerida. Kõlama jäi ettepanek luua riigipoolne rahaline boonus omavalitsustele, kes planeeringumenetlusi kiirelt ja tõhusalt läbi viivad.
Arendajad peavad jätkama erinevate kohaliku kasu võimaluste pakkumist nagu madalam elektri hind või kogukonnaprojektide toetamine. Jätkuvalt on vajalik ka riigi ja arendajate järjepidev ja selge strateegiline teavitustöö Eesti energiapoliitika, uute elektritootmisvõimsuste vajaduse ning nende tegelike keskkonna- ja tervisemõjude kohta.
|
|
|
Taastuvenergia Koda osales Riigikogu majanduskomisjoni istungil, kus arutati energiamajanduse arengukava aastani 2035 eelnõu. Koda rõhutas, et olukord, kus suudame riigina iseend varustada vaid ligi 60 protsendiga vajaminevast elektrist ning see defitsiit süveneb, on oluline majandus- ja julgeolekurisk.
Energiamajanduse arengukava eelnõus puuduvad aga uute kodumaiste taastuvenergiatootmisvõimsuste rajamiseks konkreetsed prognoosid ja vajalikud meetmed, ilma milleta ei ole võimalik neid piisavas mahus välja ehitada. Riik peab jätkama tuuleenergia planeeringute kiirendamise, selleks kohalike omavalitsuste motiveerimise ja kahepoolsete hinnavahelepingute pakkumisega.
Lisaks tuuleenergiale soovivad ka hüdroenergia sektorisse panustanud ettevõtjad saada täna valitsevale ebaselgele olukorrale selgust ning tulevikuks ettenähtavust. Soojusmajanduses peaks riik jätkama kaugküttesüsteemide moderniseerimise ja taastuvenergiale üleviimisega, aga ka selle jaoks arengukavas hetkel uut rahastust ette nähtud ei ole.
Foto: Kliimaministeerium.
|
|
Taastuvenergia Koda selgitas, kuidas energia- ja kaitsevaldkondi on võimalik arendada edukas sümbioosis. Just täiemahulise sõja puhkemine Ukrainas on teinud Euroopa riikidele, seal hulgas Eestile, selgeks taastuvenergiale ülemineku vajalikkuse. See on oluline ühelt poolt Venemaa sõjamasina rahastamise peatamiseks ning teiselt poolt Euroopa ja Eesti energiasõltumatuse ja julgeoleku suurendamiseks.
Eestis on pikka aega arvatud, et energiajulgeolek põhineb üksikutes suurtes põlevkivi- või tuumajaamades elektri tootmisel, tuuleparkide arendamine aga segab riigikaitseliste tegevuste elluviimist. Seejuures unustatakse aga, et põlevkivielektrijaamad on valdavalt üle 50 aasta vanad ja nende töökindlus väga madal. Samuti tuleb meeles pidada, et Venemaa on Ukrainas regulaarselt sihikule võtnud just taolised suured elektrijaamad ja alajaamad.
Seetõttu arendatakse Ukrainas ja igal pool mujal jõudsalt taastuvenergiat, millel on julgeoleku seisukohast mitu eelist. Isegi endised Euroopa sõjaväejuhid kutsusid hiljuti üles NATO riike käsitlema kohaliku taastuvenergiatootmise suurendamist riigikaitseinvesteeringutena. Loe lähemalt siit.
Foto: Pexels. |
|
Taastuvenergia Koja eesmärk on seista järk-järgulise ülemineku eest taastuvenergiaallikate kasutamisele Eestis. Koda esindab taastuvenergia ehk päikese-, hüdro-, tuule-, bio-, maasoojuse- ja laineenergia ning süsinikuneutraalsete kütuste tootmise või kasutamisega tegelevate tööstus- ja kaubandusettevõtete, assotsiatsioonide, teadusasutuste ning taastuvenergiast huvitatud eraisikute huve ja õigusi. Loe, mida Taastuvenergia Koda oma liikmetele pakub, ja astu liikmeks siin.
|
|
|
|
|
