Taastuvenergia Euroopa Liidus

Euroopa Liit on olnud pikka aega maailmas taastuvenergia arendamise juhtpositsioonil. Praegu aga on Euroopa Liit oma juhtpositsiooni kaotamas, sest Hiina ja Ameerika Ühendriigid on  taastuvenergiasse viimastel aastatel investeerinud järjest rohkem vahendeid võrreldes Euroopa Liiduga. Investeeringute tegemisel on üheks võtmeküsimuseks stabiilne regulatiivne keskkond, mis liikmesriikides ja ka Euroopa Liidus tervikuna on viimastel aastatel olnud problemaatiline.

Põhiliseks probleemiks on olnud riiklike poliitikate muutustest tingitud ebakindlus investeerimiskeskkonnas, mis on toonud kaasa tagasilöögid ka investeeringutes taastuvenergiasse.

Siiski, hoolimata investeeringute vähenemisest moodustasid taastuvenergial põhinevad elektrijaamad juba seitsmendat aastat järjest EL-i uutest tootmisvõimsustest enamiku. 2014. aastal põhinesid koguni 79,1% (21,3 GW) uutest võimsustest taastuvenergial. Alates aastast 2000 on kõikidest uutest elektrijaamadest taastuvenergial põhinevad võimsused moodustanud 56,2%. EL elektritootmine liigub järjepidevalt ära naftalt ja kivisöelt, nendel põhinevaid elektrijaamu jääb elektritootmises järjest vähemaks.

Euroopa Liit avaldas 2014. aasta keskel uued riigiabi suunised,  mis sätestavad kuni aastani 2020 selle, millistel alusel võib taastuvenergia projekte toetada. Uutest suunistest lähtuvalt võivad liikmesriigid taastuvenergia elektritootmisvõimsuste rajamist toetada, korraldades vähempakkumisi vajaminevate taastuvenergia koguste täitmiseks.

Euroopa Komisjon on seadnud eesmärgiks selle, et alates 2017. aastast osalevad kõik uute tootmisvõimsuste arendajad toetuse saamiseks vähempakkumistel. Eranditeks on ainult väikesed tootmisvõimsused ja näidisprojektid.

2014. aasta lõpus leppisid ELi liidrid kokku kliima- ja energiapoliitika eesmärkides aastaks 2030. Nende kohaselt peab aastaks 2030. aastaks taastuvenergia osakaal ELis olema 27%. Samas riikidele eraldi kohustuslikke eesmärke ei seatud.

Euroopa Liidu peamine eesmärk on tervikuna vähendada oma CO2 emissioone 40% võrreldes 1990. aastaga. Samuti on Euroopa Liit seadnud eesmärgiks saavutada 2030. aastaks 27% energiasääst võrreldes energiatarbimise baasstsenaariumitega ning reformida EL heitmekaubanduse korraldamist. Euroopa Liidu jaoks on oluline garanteerida püsivam CO2 hind, et motiveerida investeeringuid madala CO2 sisaldusega tehnoloogiatesse.