TAASTUVENERGIA UUDISKIRI (DETSEMBER 2025)
Uudiskiri toob sinuni põnevaimad uudised taastuvenergia arengust Eestis ja maailmas ning annab ülevaate Eesti Taastuvenergia Koja tegevusest.
|
|
Taastuvenergia areng Eestis ja maailmas
|
|
Saksamaal tehtud vaatlused näitavad, et meretuulepargid ja looduskaitse saavad toimida omavahel kooskõlas. Nimelt uurisid teadlased sealsete tuuleenergiatootjate palvel rändlindude kokkupõrkeohtu tuugenitega ühes Põhja-Saksamaa rannikuvetes asuvas tuulepargis.
Pooleteise aasta jooksul enam kui nelja miljoni linnu liikumist analüüsinud teadlased leidsid, et rändlinnud väldivad peaaegu täielikult tuulikuid ning seega nende hukkumise risk tuulepargis on minimaalne. Üle 99,8% nii päeval kui ka öösel lennanud lindudest vältis turbiine, kusjuures kokkupõrkeoht ei tõusnud ka rände intensiivsuse suurenedes. Tulemused näitavad, et meretuulepargid ei kujuta rändlindudele suurt ohtu ning tuugenite täielik seiskamine ei pruugi olla vajalik ka lindude tiheda rände ajal. Loe lähemalt siit.
Foto: Pexels.
|
|
Euroopa riikides on nüüdseks kokku paigaldatud juba 100 GW jagu energiasalvestusvõimsust. Sellest suurema osa ehk üle 50 GW moodustavad vesisalvestid ehk pump-hüdroakumulatsioonijaamad, kuid ka akude kasutuselevõtt on toimunud ennustatust kiiremini. 2025. aastal lisandus Euroopas üle 4 GW uut akusalvestusvõimsust ning siit edasi kümnendi lõpuni paigaldatakse prognooside järgi 20 kuni 25 GW jagu akusid aastas. See on enam kui 20 korda rohkem kui eelmisel kümnendil ning tähendab Euroopa energiasalvestusvõimsuse kahekordistumist juba järgmise viie aastaga ehk aastaks 2030. Loe lähemalt siit.
Eestiski on toimumas akude kasutuselevõtu plahvatuslik kasv. Kui Eestis oli eelmise aasta lõpus paigaldatud kokku hinnanguliselt 6 MW jagu akusid, siis praeguseks on akude koguvõimsus Eestis kasvanud hüppeliselt juba üle 168 MW. Veelgi märkimisväärsem on see, et Eleringi andmetel on lähiajal võrguga liitumas veel üle 1700 MW jagu salvestusseadmeid. Lisaks sellele arendatakse jätkuvalt Paldiskisse ka vesisalvestit.
Salvestus aitab kasutada võimalikult efektiivselt ära tuule- ja päikeseenergiat just siis, kui seda on vaja. Ühtlasi vähendab see tarbijate jaoks elektrihinda ning pakub energiasüsteemi toimimiseks vajalikke teenuseid ja paindlikkust. Näiteks Eestis lähiajal lisanduv ligi 1700 MW salvestusvõimsust on isegi rohkem, kui on vajalik meie tiputarbimise katmiseks. |
|
Taastuvenergia Koja tegevus
|
|
|
Taastuvenergia Koda osales Riigikogu keskkonnakomisjoni istungil, kus arutati maapõueseaduse muudatuseelnõu, mille eesmärk on võimaldada taastuvenergia arendamist kaevandamisloaga alal. Tegu on olulise ja vajaliku eelnõuga, mis annaks võimaluse rajada tuule- või päikeseparke näiteks vanadesse põlevkivi- või turbakarjääridesse, kus nende keskkonnamõju on võimalikult väike.
Taastuvenergia Koda hindas, et tuuleenergia arendamiseks koheselt sobivaid kaevandamisloaga alasid on Eestis hetkel kaks, kuid päikeseparkide jaoks sobivaid alasid võib olla oluliselt rohkem. Karjääride kasutuselevõtt on seega hea lisavõimalus just päikeseenergia tootmiseks. Nende alade kiirendatud korras kasutuselevõtt oleneb aga alal tegutsevate kaevandajate motivatsioonist või nõusolekust.
Seetõttu on vaja luua eelnõuga kaevandajatele sobivad tingimused nende alade taastuvenergia arendajatele üle andmiseks või anda kaevandajatele võimalus seal ise seal taastuvenergia arendamiseks. Vastasel juhul on kaevandajate jaoks, kes kaaluvad ka taastuvenergia arendamist, kahjuks majanduslikult mõistlik siiski jätkata kaevandamisega kuni loa lõppemiseni. Taastuvenergia Koja ettepanekuid toetasid nii Eesti Turbaliit kui ka Mäetööstusettevõtete Liit.
|
|
Taastuvenergia Koda ja Rohetehnoloogia Liit kutsusid ühispöördumises Kliimaministeeriumile ja Riigikogule vastu võtma kliimakindla majanduse seadust. Seadus on vajalik, et luua ettevõtetele selgust ja stabiilsust ning võimaldada teha pikajalist tulu toovaid investeerimisotsuseid.
Eestil on potentsiaal kujuneda regiooni innovatsiooniliidriks taastuvenergia, rohetehnoloogiate ja energiasüsteemide nutikate lahenduste valdkondades. Seisame täna strateegilise valiku ees: kas kujundada meie majanduse ja energiasüsteemi tulevik teadlike ja pikaajaliste otsustega või jätta suund lahtiseks, lootes, et areng kulgeb ise õigesse suunda.
Tänaseks on enamik Euroopa riike juba vastu võtnud oma kliimaseadused, mis määravad riiklikud sihid ja annavad ettevõtjatele pikaajalise kindluse. Reguleerimata jätmine ei loo paindlikkust, vaid suurendab ebakindlust, tekitab ettevõtetele raskusi investeeringute planeerimisel ning jätab Eesti rahvusvahelises konkurentsis teistest maha. Loe lähemalt siit.
Foto: Freepik. |
|
Taastuvenergia Koja eesmärk on seista järk-järgulise ülemineku eest taastuvenergiaallikate kasutamisele Eestis. Koda esindab taastuvenergia ehk päikese-, hüdro-, tuule-, bio-, maasoojuse- ja laineenergia ning süsinikuneutraalsete kütuste tootmise või kasutamisega tegelevate tööstus- ja kaubandusettevõtete, assotsiatsioonide, teadusasutuste ning taastuvenergiast huvitatud eraisikute huve ja õigusi. Loe, mida Taastuvenergia Koda oma liikmetele pakub, ja astu liikmeks siin.
|
|
|
|
|
