Taastuvenergia uudiskiri (juuni 2025)
Kliki, et avada kiri veebiaknas

TAASTUVENERGIA UUDISKIRI (JUUNI 2025)

 
Uudiskiri toob sinuni põnevaimad uudised taastuvenergia arengust Eestis ja maailmas ning annab ülevaate Eesti Taastuvenergia Koja tegevusest.

Taastuvenergia areng Eestis ja maailmas

Euroopa Komisjon on hinnanud liikmesriikide poolt hiljuti ajakohastatud energia- ja kliimakavasid, et teada saada, kas Euroopa Liidu 2030. aasta kliimaeesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 55% võrreldes 1990. aastaga on endiselt saavutatav. Hea uudis on, et Euroopa Liit püsib eesmärgi saavutamise kursil, kui riigid viivad ellu oma kavades toodud olemasolevad ja täiendavad meetmed. Seejuures ei ole mõned riigid nagu Eesti, Belgia ja Poola oma ajakohastatud kava veel esitanud. Esitatud kavade alusel tuleb riikidel eelkõige vaeva näha energiatõhususe edendamisega ja süsiniku sidumise suurendamisega maakasutus- ja metsandussektoris

Juuli algul kavatseb komisjon välja tulla ka ametliku ettepanekuga Euroopa Liidu 2040. aasta kliimaeesmärgi seadmiseks. Viimase info järgi pakub komisjon välja 90-protsendilise kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgi, aga koos täiendava paindlikkusega eesmärgi saavutamise viiside osas. Nimelt kavatseb komisjon lubada riikidel kasutada rahvusvahelisi süsinikukrediite oma kliimaeesmärkide täitmiseks: see tähendab, et riigid võivad oma süsinikujalajälje vähendamise asemel teatud ulatuses rahastada heitkoguste vähendamise projektide elluviimist kolmandates riikides. See kompromiss on oluline, et pälvida suurriikide nagu Saksamaa, Prantsusmaa ja Poola toetus 90% eesmärgile. Loe lähemalt siit ja siit.

Foto: Freepik.
Sarnaselt Eestile plaanitakse ka Saksamaal rajada lähiajal mitmeid uusi gaasielektrijaamu, kus saaks tulevikus kütusena kasutada vesinikku. Hiljuti avas Saksa energiaettevõte EnBW esimese sellise projekti Stuttgartis, kus kaugküttejaama moderniseerimise käigus asendati vanad kivisöekatlad uute nn vesinikuvalmis gaasiturbiinidega. Järgmisena kavatseb EnBW rajada sarnase lahenduse Karlsruhes, Altbachis/Deizisaus ja Heilbronnis.

Kuigi gaasielektrijaamades on juba praegu võimalik kasutada kohalikku ja taastuvat biogaasi, siis vesiniku kättesaadavuse suurenemise korral 2030. aastate keskpaigas loodab EnBW jaamu käitada taastuvelektrist toodetud rohelise vesinikuga. Need sammud aitavad muuta tuule- ja päikeseelektritoodangu täiendamiseks vajalikud juhitavad võimsused senisest oluliselt kliima- ja keskkonnasõbralikemaks. Loe lähemalt siit ja siit.

Foto: EnBW.

Taastuvenergia Koja tegevus

Taastuvenergia Koda kutsus kokku sektoris tegutsevad ettevõtjad ja poliitikakujundajad, et arutada energiasalvestuse teemal. Salvestus on pärast Venemaa elektrivõrgust desünkroniseerimist ruttu muutunud entusiastlike mikrotootjate hobist ülioluliste süsteemiteenuste osutajaks sagedusreservide turul. Ühiselt leiti, et sagedusturu toimimise tagab stabiilne ja ettenähtav seadusandlik keskkond. Uute salvestite lisandumine lähiajal suurendab turul pakkumist ja aitab tuua teenuse hinda alla. Riik ja süsteemihaldur peaksid vältima oma tootmisvaradega ootamatult turule sekkumist ja turu moonutamist.

Keskpikas perspektiivis ei saa Eestis välistada ühegi salvestustehnoloogia kasutuselevõttu. Oma roll süsteemis võib olla nii akudel, vesisalvestitel, soojussalvestitel kui ka vesinikul. See, kui palju ja millist salvestusvõimsust meil on vaja aastal 2030 või 2035, sõltub suuresti elektritarbimise ja elektrifitseerimise kasvust. Selle võimalikult täpne prognoosimine on keeruline, aga tähtis ülesanne.
Taastuvenergia Kojal oli suur rõõm korraldada Keskkonnaameti õppevisiiti Greni Tartu tootmisjaamade juurde. Külastuse käigus tutvuti Greni kaugjahutusjaamaga, mis avati 2016. aastal ja oli esimene omataoline Baltikumis. Jaamas kasutatakse uuendusliku ja säästva lahendusena Emajõe vett ümberkaudsetele hoonetele jahutuse tarnimiseks.

Samuti külastati Greni Tartu soojuse ja elektri koostootmisjaama, kus asub Eesti esimene 10 000 kuupmeetrine soojussalvesti. See hiiglaslik mahuti pakub kaugküttesüsteemis täiendavat paindlikkust tiputarbimise tundide ajal ja vähendab oluliselt kalli maagaasi tarbimist. Visiit andis suurepärase võimaluse jagada Greni teadmisi puhaste, taskukohaste ja turvaliste energialahenduste kohta. Koolitust rahastati taaste- ja vastupidavuskava reformi 8.1 „Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine” elluviimiseks eraldatud vahendite toetusel.
Maikuus külastasid Eestit Euroopa taastuvenergiatootjate katusorganisatsiooni European Renewable Energies Federation (EREF) liikmed ja nende president Martin Bursík leidis aega vestelda ka Delfi Roheportaaliga. Bursíki sõnul pole taastuvenergia pelgalt kliimameede ega majanduslik valik, vaid sellest on saanud üks olulisemaid julgeolekuküsimusi.

"Tuleb mõista, et enne sõda moodustas nafta ja gaasi müügist saadav tulu 2/3 Venemaa riigieelarvest. Nende majandus − nüüd juba sõjamajandus − sõltub sellest siiani,“ selgitas ta. Just seetõttu tuleks Euroopas senisest kiiremini investeerida taastuvenergiasse. Bursik viitas ka Poola luureteenistuse raportile, mille järgi on Venemaa viimasel kümnel aastal sekkunud tuhandeid kordi puhtale energiale üleminekuga seotud aruteludesse tava- ja sotsiaalmeedias, rünnates süsteemselt rohepööret, taastuvenergiat ja kliimapoliitikat. Loe lähemalt siit.

Neid, kellel jaanipäevaks plaane pole, kutsub Taastuvenergia Koda osalema 24. ja 25. juunil Brüsselis toimuval rahvusvahelisel biokütuste teemalisel konverentsil ja messil Biofuels International. Konverentsil tutvustatakse uue põlvkonna vedelate biokütuste, biogaasi ja biometaani ja kestlike lennukikütuste tootmise ja tarbimise tehnoloogiaid ning arutatakse nende potentsiaali üle taastuvenergia- ja kliimaeesmärkide täitmiseks. Kõigil osalejatel on tasuta juurdepääs ka kõrvalruumides toimuvale kestliku lennukikütuse tippkohtumisele ja biogaasi kongressile. Huvilised saavad pääsmetelt 20% allahindlust, kasutades koodi "BiofuelsWM2025/20" Loe lähemalt ja registreeri siin.

Taastuvenergia Koja eesmärk on seista järk-järgulise ülemineku eest taastuvenergiaallikate kasutamisele Eestis. Koda esindab taastuvenergia ehk päikese-, hüdro-, tuule-, bio-, maasoojuse- ja laineenergia ning süsinikuneutraalsete kütuste tootmise või kasutamisega tegelevate tööstus- ja kaubandusettevõtete, assotsiatsioonide, teadusasutuste ning taastuvenergiast huvitatud eraisikute huve ja õigusi. Loe, mida Taastuvenergia Koda oma liikmetele pakub, ja astu liikmeks siin.
Our mailing address is:
koda@taastuvenergeetika.ee

Want to change how you receive these emails?
You can update your preferences or unsubscribe from this list.
Facebook
LinkedIn
X
Website